Viiruse põrmustamine tugeva immuunsusega

Inimesel on olemas võimas looduse poolt kaasa antud immuunsüsteem. Immuususe tugevus sõltub paljuski inimese elu- ja mõtteviisist ning keskkonnast. Gunnar Aarma on kunagi toredasti öelnud – inimese heaolu ja tervis sõltuvad 70% tema mõtlemisest ja tahtest, 10% toidust, 10% hingamisest ja 10% liikumisest. Kui tõstame oma energiat 85% positiivsuseni, nagu boddišatvad, siis kaovad probleemid iseenesest – ja mitte ainult meie sees, vaid ka meie ümber!

Teadusuuringud ärevuse mõjust organismile

Psühholoogiliste stressorite ja haiguste vahelist suhet mõjutab nii stressorite iseloom, arv ja püsivus kui ka indiviidi bioloogiline haavatavus (geneetiline soodumus, vanus, haigused, füüsiline aktiivsus jne) (Sneiderman, Ironson, Siegel, 2005). Igasugust sisemist või välist stiimulit, mis ärgitab bioloogilise reaktsiooni tekkimist, teatakse kui stressi. Selliste stressorite kompenseerimiseks tekkivaid reaktsioone nimetatakse stressireaktsioonideks. Stiimuli liigil, ajastusel ja tõsidusel põhinedes võib stress tekitada kehas erinevaid tegevusi alates muutustest homöostaasis kuni eluohtlike tagajärgede ning surmani. Paljudel juhtudel tekivad füsiopatoloogilised tüsistused stressi tulemusena. Näiteks indiviidid, kes on eksponeeritud stressile (näiteks elamine ja töötamine stressirohkes keskkonnas), haigestuvad suurema tõenäosusega paljudesse haigustesse. Stress võib olla nii käivitav kui halvendav faktor paljude haiguste ja patoloogiliste seisundite puhul (Yaribeygi, Panahi, Sahraei jt, 2017).

Milleks hirmutada inimesi, kui on olemas palju teadusuuringud stressi panusest tervise halvanemisse? Stressi/depressiooni halb mõju tervisele on teada neile, kes on võtnud vaevaks teadusandmebaasides avaldatud uuringuid jälgida. Eeldatavalt on nende hulgas ka arste. Kui jätta inimestele mulje, et viirus varitseb neid iga nurga taga ja murrab nad kiskja kombel maha ning nad ei saa midagi oma tervise heaks ära teha (peale vaktsiini süstimise), siis kaasneb sellega hirm, jõuetus, abitus. Kui aga inimesed teavad, et nad saavad oma valikute, eluviisi ja mõtteviisiga väga palju enda heaks ära teha, siis ainuüksi sellel teadmisel võib olla tervendav jõud.

On olemas mitmeid looduslikke-loomulikke immuunsust tugevdavaid tegevusi ja toite, mida on uuritud teaduspõhiselt. Järgnevalt tutvustan mõningaid neist lühidalt.

Wim Hof meetod (Hof, 2015)

Sissehingatava hapniku kogus mõjutab energia kogust, mis vabastatakse keharakkudes. Molekulaarsel tasandil edeneb see läbi erinevate keemiliste ja füsioloogiliste protsesside. Hingamine on kõige kergem ja kõige olulisem osa autonoomse närvisüsteemi kontrollimiseks ja juhtimiseks. Tegelikult on ka nii, et hingamise viis mõjutab väga suurel määral keha keemilisi ja füsioloogilisi protsesse.

Wim Hof on oma hingamistehnikat kirjeldanud järgnevalt:

„Sellega, et sa ei hinga täielikult välja, saavutad olukorra, kus kopsudesse jääb õhujääk. Kui oled sel moel sisse-välja hinganud 30 korda, ei hinga sa enam peale välja hingamist uuesti sisse, vaid ootad sissehingamisega, kuni su keha vajab uut hapnikukogust. Peale seda hingad sisse ja ootad mõne aja enne kui välja hingad ning peale väljahingamist algab kogu protsess uuesti (Wim Hof´i juhendatud hingamine algajatele on leitav youtube´st). Hingamisharjutuse ajal võid sa kogeda kergust, lõdvestust, kipitust vms. Sellist hingamist tehakse mitu ringi.

Treenides ennast aktiivselt hingama, saavutad üha rohkem kontrolli terve rea füsioloogiliste protsesside üle kehas. Hingamistehnika abil mõjutad hapniku ja süsihappegaasi suhet veres. Mis juhtub hapnikuga, kui see jõuab keharakku? Kõige pealt muutub hapnik süsihappegaasiks ja veeks. See protsess leiab aset mitokondrias. Need topelt membraaniga organellid on raku organid, mis on vastutavad energia vabastamise eest selleks, et meie kehad funktsioneeriksid nii nagu peab. Seega on mitokondria raku energiaga varustaja.

Toitainete lõhustamine on seotud hapniku ülekandega. Selle tulemuseks on molekul nimega ATP (adenosine triphosphate). Seda mehhanismi nimetatakse aeroobseks dissimilatsiooniks. See aatom on hädavajalik sisuliselt iga kehaga soetud liikumise puhul – alates musklite liikumisest kuni toitainete ning jääkainete ülekandeni rakkudesse ja rakkudest välja. Enamgi veel – ATP on hädavajalik elektriliste signaalide tootmiseks närvisüsteemis. Ilma hapnikuta (ja õige toitumiseta) ATP-d lihtsalt ei ole.

Süstemaatiliselt ja sügavalt sisse ja välja hingates kasvab veres oleva pH-väärtus (muutes vere aluselisemaks), samal ajal väheneb happelisus. Tavaliselt on keskmine pH-väärtus 7,4. hingamistehnikat kasutades tõuseb see märkimisväärselt. E-coli eksperimendi raames mõõdeti pH-väärtuse tõusuks kuni 7,75. Sel moel suudavad keha rakud toota (aeroobse dissimilatsiooni kaudu) ATP-d palju pikemalt ja palju efektiivsemalt, ja samal ajal ennetada piimhappe tootmist.

Wim Hof meetod: meeleseisundi ja meditatsiooni/keskendumise treening

Üldiselt on teada, et tugev meel on oluline relv, kui tegemist on mõtteviisi, teostamise ja saavutamisega. Wim Hof meetodi puhul on tugev meel vajalik, et vabastada oma sisemine jõud. Keskendumine/meditatsioon on oluline osa sellest. Näiteks kui Wim Hof ei keskenduks, siis ta tunneks külma nagu iga teine.

Radboud Ülikoolis uuriti Wim Hof´i keskendumistehnika mõju tema autonoomsele närvisüsteemile ja immuunsüsteemile. Selle eksperimendi vältel süstiti e-coli bakterid Wim Hofile ja 112. katses osalejale. Sellise aine süstimine paneb keha arvama, et teda rünnatakse. Tavaliselt päädib see immuunsüsteemi ülereageerimisega ning tulemuseks on gripisümptomid (peavalu, palavik, lihasvalu) mitme tunni vältel. Hof aga kannatas vaid kerge peavalu käes ajal, mil gripi sümptomid peaksid olema kõige tugevamad. Tulemused näitasid ka seda, et Hofi kehas oli üle poole vähem põletikuvalke võrreldes teiste katsealustega, kellele seda bakterit süstiti.

See on väga kõnekas, et inimene võib teatud meetodit praktiseerides mõjutada oma immuunsüsteemi. 2013. aastal läbi viidud uuringus (Kox et al., 2014) selgitati, kas ka teised on võimalised oma immuunsüsteemi ja autonoomset närvisüsteemi mõjutama Wim Hof meetodi abil. Hof treenis selleks 12 Hollandist pärit vabatahtlikku 10 päeva jooksul. Vabatahtlikud harjutasid sisse ja väljahingamist, meditatsiooni tehnikaid (et saavutada ülim fokuseeritus) ja lisaks harjutati neid järk-järgult külmaga. Tavaliselt võib keha sellele reageerida üsna tugevalt ning tulemuseks on korralikud gripisümptomid. Märkimisväärne on aga see, et vabatahtlikel, kes olid Wim Hof meetodit praktiseerinud, oli märksa vähem külmetuse sümptomeid (pearinglus, peavalu, külmavärinad, lihas- või seljavalu), kui kontrollgrupis.

Mitmete uuringute tulemused rõhutasid ka seda, et Wim Hof ja need, kes tema meetodi järgi harjutasid, on võimelised aktiivselt tõstma stressihormooni konsentratsiooni veres. Selle protsessi käigus aeglustub põletikuvalkude tootmine organismis. Sellisel moel toimides näib, et kuigi tegemist on tüüpilise „võitle-põgene“ stressreaktsiooniga, siis seda saab juhtida.

Uuringute järgi näitasid testgrupi vereanalüüsid märksa vähem põletikuvalkude olemasolu kui kontrollgrupil. Wim Hof meetodi praktiseerimise tagajärjel oli testgrupis osalejatel organismis rohkem stressihormooni. See hormoon vabastatakse kehas, et suurendada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust, mis surub maha immuunsüsteemi loomupärase reaktsiooni (s.o siis ülereageerimise). See on üsna märkimisväärne, eriti arvestades, et aastakümneid on meditsiinisüsteemis väidetud, et autonoomset närvisüsteemi ei saa mõjutada. Vereanalüüsid näitavad aga ühemõtteliselt, et autonoomset närvisüsteemi ja immuunsüsteemi saab reguleerida. Teine tähelepanuväärne leid on see, et immuunsus paraneb isegi peale suhteliselt lühikest treeningu sessiooni. Testid näitasid isegi seda, et ka „normaalsed“ ehk treenimata inimesed on enam kui suutelised mõjutama oma immuunsüsteemi.

Uuringute tulemused on jõuliselt demonstreerinud, et neid lihtsaid, kuid efektiivseid tehnikaid praktiseerides lühikese aja jooksul saab iga üks oma tervise üle suurema kontrolli. Wim Hofi meetodit saab seega eristada teistest mediteerimise/keskendumise tehnikatest. WH tehnika eesmärk ei ole keha lõdvestada, vaid pigem aktiveerida, et mõjutada sellega autonoomset närvisüsteemi.

Järkjärguline külmale eksponeerimine

Külmale eksponeerimine on vähem tuntud, kuid väga effektiivne tehnika. Pickkers´i ja tema meeskonna 2011. aastal läbi viidud uurimuses leiti, et Wim Hofi veres oleva põletikuvalgu kogus sel ajal, kui ta oli jääga täidetud tünnis (uurimuses uuriti eelkõige keskendumistehnika mõju), oli tähelepanuväärselt madalam, kui siis, kui kasutati keskendumist ilma külmale eksponeerimiseta.

Jää sees olevalt Wim Hofilt tegelikult ei leitud praktiliselt üldse põletikuvalke, need olid nulli lähedal. Põhjuseks on, et kortisooli tase oli veres tõusnud.

Teises uurimuses (Hopman jt, 2010; Pickkers jt, 2011) leiti, et kui Wim Hof oli 80 minuti vältel jääga täidetud tünnis, siis tema kehatemperatuur jäi püsivalt 37 kraadi juurde. Ka tema südamerütm jäi madalaks ja vererõhk normaalseks. Kuidas see on füüsiliselt võimalik? Uuring näitas, et Hofi ainevahetuse kiirus tõusis 300 protsenti jääs olemise ajal. Selle tulemusena kasvas kehakuumuse tootmine. Teises uuringus, mis viidi läbi Thrombosise Uuringute Instituudis (ME, CVS, Documentation Centre, 1994), leiti, et inimestel, kes käisid igapäevaselt külma duši all, oli märkimisväärselt rohkem valgeid vereliblesid võrreldes inimestega, kes ei käinud. Valged verelibled võitlevad haigustega. Uuringu läbiviijad teatasid, et külma duši võtmise ajal ja peale seda on ainevahetuse kiirem, et hoida keha soojas. Sel ajal aktiveeritakse immuunsüsteem, ning selle tulemusena vabastatakse vereringesse rohkem valgevereliblesid. Uurimuse tulemused viitasid, et külmale eksponeerimine tõstab immuussüsteemi efektiivsust.

Tugev meelestatus on vajalik, et saavutada vajalikku keskendumist ja fokuseeritust, selleks, et kõne all olevaid tehnikaid õigesti teha ekstreemsetes olukordades.

Hingamistehnika aktiveerib erinevad füsioloogilised reaktsioonid ja annab kehale energiat ja vastupidavust. Enamgi veel – hingamistehnikat praktiseerides muudab hapniku O2 ja süsihappegaasi CO2 suhet vereringes – CO2 konsentratsioon langeb märkimisväärselt. Selle korrelatsiooni tasakaalustamine optimeerib keha funtskoone. Samal ajal võib see immuunsüsteemi aktiveerida või maha rahustada. Külmale eksponeerides (nagu näiteks jää) on psühholoogilised mõjud isegi võimsamad. Lihtsamalt öeldes – hingamistehnika aitab kehal jõuda seisundisse, mis on vajalikk, et n.ö ligi pääseda autonoomsele närvisüsteemile ja külmale vastu pidada.

Wim Hofi tasuta inglisekeelne lühikursus ja rohkem infot Wim Hof´ga läbi viidud katsetest on saadaval veebilehel https://www.wimhofmethod.com/practice-the-method

Vitamiinid ja mineraalid

kindlasti tasub jälgida, et vitamiinide ja mineraalide tase organismis oleks korras, sest siis on ka organism tugevam. Enamikul viirusesse nakatunutel on näiteks madal D-vitamiini tase. Rõhku pannakse ka C-vitamiinile. Aga muidugi on väga oluline, et kõik vitamiinid ja mineraalid oleks normis.

Must pässik

Must pässik on raviseen, mis sisaldab erakordselt suures koguses betuliinhapet, superoksiid dismutaasi, triterpeene, looduslikke antiseptikuid, mineraalaineid ja valke – seega tegemist on immuunsüsteemi tugevdajaga, mis võitleb haigustekitajate vastu, aktiveerides tapjarakke, mis puhastavad organismi sisssetungijatest. Must pässik toetab ka närvisüsteemi uuenemist. Musta pässiku toime on bakterite ja viiruste tegevust pärssiv ja põletikuvastane. Musta pässiku ehk tšaaga kasutamist erinevate haiguste raviks on teada vähemalt 16. sajandist Venemaal ja Siberis. HERBA (Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas) andmetest on näha, et musta pässikuga on Eestis läbi aegade ravitud ligikaudu 20 haigust.

Musta pässiku kohta võib internetist leida palju informatsiooni, üks link on siin https://maaelu.postimees.ee/6522849/must-passik-ehk-kasekasn-on-kurjade-tobede-torjuja

Paastumine

Paastumine on mikrobioomi ümber vormimine ja see aitab vähendada nii häid, kui halbu mikroobe organismis. Üldiselt on paastumisel väga hea efekt inimese tervisele. Seda sel põhjusel, et me elame lõputu toiduvaruga maailmas ja meie sageli söömised soodustavad mikrobioomi ülekasvu. Selline heade ja halbade organismide üleküllus paneb meie immuunsüsteemi surve alla. Osaline paastumine ja perioodiline laiendatud paastumine aitavad vähendada sellist mikroobide üleküllust nii, et see langeb tervislikule tasemele. Kui me paastume, siis suudame tavaliselt toidu seedimiseks kuluva energia suunata meie paranemisele ja immuunsüsteemi parandamisele, meie liigestele, ajurakkudele ja teistele kehapiirkondadele (Jockers).

1. Jockers, D. Fasting Transformation: Quickstart Quide.

2. Schneiderman, N., Ironson G., Siegel, S.D. (2005). Stress and health: psychological, behavioral and biological determinants. Annual review of clinical /annurev.clinpsy.1.102803.144141

3. Yaribeygi, H., Panahi, Y., Sahraei, H., Johnston, T.P., & Sahebkar, A. (2017). The impact of stress on body function: A review. EXCLI journal, 16, 1057-1072.

4. W. Hof. (2015). The Wim Hof Method Explained.

Lapse uneaja raevuhoogude korral…

1. jälgige kõige pealt, armsad vanemad, milline on teie meeleolu uneaja saabudes. Kas olete juba ette ärev, ja mõtlete mis täna tulla võib? Juba ette hirmu tundmine on midagi, mida laps võib tajuda ja tagasi peegeldama hakata. Proovige kujutleda kogu magamamineku protsessi positiivse suunaga, kui teil ei õnnestu oma kujutluses näha magamaminekuaega positiivsena, siis pole mõtet ka päriselt alustada enne, kui olete rahu teinud ees ootava tegevusega. Teie suhtumine, hirmud ja eeldused on olemas teie olekus, silmades, hääletoonis, kehahoiakus ja laps hakkab neid vastu peegeldama.
2. magamamineku ajal jälgida esimesi momente, mil laps hakkab ennast üles kruvima, siis juhtige kohe tähelepanu mujale millegi ootamatuga. Tehke endale nimekiri võimalikest ootamatutest olukordadest, mille abil lapse tähelepanu eemale juhtida.

*Näiteks, kui laps on ärev talle olulise inimese puudumise pärast, siis võib panna selle isiku pildi voodi kõrvale

*alustada mingit väikest lugu, näiteks viia laps akna juurde ja arutleda, kas täna on õnnehaldjas tulnud siia õnnelikke inimesi otsima, kus ta võiks olla, kas pilve peal; järgmisel korral võiks olla mingi muu põhjus, miks akna juurde minna

*kui ta väljendab hirmu kollide pärast, siis võib teha ettepaneku panna kollile tassiga piima lauale. Kollid on kasside peale kadedad ja tahavad ka piima. Laske fantaasial käia.

*võib-olla on hea mõte anda lapsele õhtul midagi valida, et tal tekiks see tunne, et on midagi kontrollinud – näiteks kummale poole tahad täna voodis pea panna; millise bidžaama tahad täna panna, kas selle või selle (juhul kui te neid kasutate, ja üle kahe asja pole vaja rohkem valikusse panna);

*ka on hea mõte soetada pakk mingeid ingli kaarte ja lasta lapsel valida, millise ingli ta täna enda juurde valvesse võtab;

*laulmine omab rahustavat toimet – olen saanud tagasisidet, et „Eidekene ketrab“ mõjus ennast üleskruvivale lapsele rahustavalt; lihtsad lastelaulud on ka ok.

*inglise keeles on olemas uneaja kaardid, ma pole neid Eestis näinud, aga need saab ise teha. Väikesed kaardisuurused paberid, millele märkida mingi magamamineku rutiiniga seotud tegevus ja pilt juurde – hambapesu, enda pesemine, riietevahetus, mustade riiete õigesse kohta panek, unejutu lugemine, mänguasjade kokku panemine, unne jäämine, isegi viimase potil käimise võib kaardile panna. Need kaardid siis paneb laps kuhugi, kui ta alustab seda tegevust. Tavaliselt on selleks mingi seinal olevad läbipaistvad taskud. Arvan, et võib olla ka midagi muud ja mitu, kuhu saab kaarte panna, et anda lapsele see valiku tegemise võimalus. Üks võiks olla näiteks karp, mille saab ööteemaliselt ära kaunistada, kaane sisse pragu teha ja laps paneb peale igat tegevust kaardi sinna sisse. Teine variant võiks olla mingi A3 paber, kus on iga kaardi kujutis juba olemas, kui laps on oma toimingu sooritanud, paneb ta kaardi sobivale kohale sellel paberil.

3. kui laps hakkab vaidlema, et tahab veel üht muinasjuttu, siis võib vastata, et ta valis kuulamiseks oma loo/lood, see/need on loetud ja emme-issi lähevad teise tuppa, kuid sina võid veel enne unne jäämist raamatust pilte vaadata. Uneaja kaardi peaks panema ilmselt siis ära, kui vanemad on veel toas.
4. Kui te kasutate tavaliselt sõna magama, siis võib-olla proovida teisi sõnu selle asemel – unne, tuttu, tudile… Sõna magama võib olla lapsele raevuhoo päästikuks, kui ta ei taha seda teha.
5. Kui te lasete lapsel ennast haripunkti kruvida, siis ei aita enam miski, saate ainult oodata, kuni see üle läheb. Kui ta muutub endale ohtlikuks, siis on mõistlik tal selja tagant ümbert kinni võtta nii, et ta ei saa oma randmeid liigutada, ja enda vastu suruda.
6. Mõelge, mis sel päeval juhtus, kui lapsel on uneajatantrum, mida ta sõi ja kuidas ta on ülejäänud osa päevast käitunud.
7. autosse-mineku-tantrumite puhul soovitan tavaliselt kasutada üleminekumänguasja, küllap tasub proovida ka magamamineku mänguasja, see tähendab, et ta saab selle enda kätte ainult magamamineku ajaks. Hommikul tuleb see jälle panna kuhugi silma alt ära. See asi saab tulla ainult magamamineku ajaks lapse juurde, kui kõik on rahulikud (päeval ta näiteks magab oma kohas). ta saab tulla siis, kui kõik on vaikse häälega, sest tal on väga tundlikud kõrvad. Soovitan vältida sõna ei-d, ja seda üleüldse, ehk et sõnastage kõik oma keelavad laused ümber siitlis „saad siis kui“, ehk et mitte mänguasi ei tule/ei saa tulla, sest sa karjud, vaid mänguasi saab tulla siis, kui kõik on vaikse häälega. „Ei“ võib olla lapse raevuhoo käiviti. Üldse pole mõtet uneajal midagi lapsele loogiliselt põhjendada, piisab kui öelda, et magada on vaja selleks, et homme oleks rohkem jõudu mängida.
8. peate ka jälgima, et ei tekiks olukorda, mil laps saab aru, et te üritate kõigest väest tema tantrumit ära hoida – sellest saab alguse manipuleerimine, vanemate konksu otsas hoidmine ja jooksutamine.
9. ja loomulikult vaadake üle lapse menüü – suhkur ja raskesti seeditav toit teeb ka magamamineku raskeks.

Kes Sa tegelikult oled

Ükski mõte, mida oled enda kohta mõelnud, ükskõik kui tunnustav või mahategev see ka poleks olnud, ei ole Sina ise. See on lihtsalt mõte. Tõde selle kohta, kes sa oled, ei saa olla mõte, sest see ongi mõtete allikas. Tõde selle kohta, kes Sa oled, ei saa sõnadega edasi anda ega defineerida. Sõnad nagu hing, valgus, Jumal, tõde, kõrgem mina, teadvus, universaalne tarkus, pühadus – kuigi need sõnad võivad anda aimu tõe ülevusest, ei küündi nad siiski kirjeldama Sinu piiritut olemust. Ükskõik, kes Sa enda meelest oled: laps, noor, ema, isa, vanur, terve inimene, haige inimene, kannatav inimene, valgustatud inimene – alati on kõige selle taga Sinu enese tõde. See ei ole Sinust eraldi. See on nii lähedal, et Sa ei suuda uskuda, et see oled Sina. Seda tõde selle kohta, kes Sa oled, ei mõjuta ükski arvamus selle kohta, kes Sa oled, ükskõik kui rumal või tark, madal või ülev see ka poleks.

Tõde selle kohta, kes Sa oled, on sellest kõigest vaba. Sa juba oled vaba ja ainus asi, mis takistab Sul seda vabadust teadvustada, on Sinu enda takerdumine mõnesse mõttesse selle kohta, kes Sa oled. See mõte ei hoia Sind eemal päriselt olemast Tõde selle kohta, kes Sa oled. Sa juba oled see tõde. Mõte takistab Sul üksnes teadvustamast seda, kes Sa oled. Ma palun Sul suunata oma tähelepanu sügavale selle sisse, mis on alati kohal olnud, varjamatult oodates enda eneseteadvustamist. Kes Sa oled päriselt? Kas Sa oled mõni kujutelm, mis kerkib esile Sinu meeles? Kas Sa oled mõni aisting, mis kerkib esile Sinu kehas? Kas Sa oled mõni emotsioon, mis läbib nii Sinu meelt kui keha? Kas Sa oled miski, mida keegi teine Sinu kohta on öelnud, või oled Sa mäss selle vastu, mida keegi teine on Sinu kohta öelnud? Need on vaid mõned eksiteedest, mis viivad Sind Sinu tõest eemale. Kõik säärased määratlused tulevad ja lähevad, kord sünnivad ja siis surevad. Tõde selle kohta, kes Sa oled, ei sünni ega sure. See on olemas enne sündi, kogu elu jooksul ja ka pärast surma. Avastada tõde selle kohta, kes Sa oled – see on enam kui võimalik, see on Su sünnipärane eesõigus. Sa võid arvata, et see avastus ei ole Sinu jaoks, et praegu pole selleks õige aeg, et Sa ei ole seda väärt, et Sa ei ole selleks valmis, et Sa juba tead, kes Sa oled, kuid nende mõtetega püüab Su meel Sind alt vedada. On aeg võtta see „mina“ mõte vaatluse alla, et välja selgitada, kui usaldusväärne see mõte tegelikult on. Selles vaatluses peitub võimalus selle ülima teadvuse jaoks, kes Sa oled, viimaks ometi end ära tunda.

Kõige tähtsam küsimus, mida eales endalt küsida, on: „Kes ma olen?“ Teatud varjatud moel on see küsimus olnud Sinu jaoks oluline kõigis eluetappides. Igasugune tegevus, olgu see kas individuaalne või kollektiivne, on algselt ajendatud enesemäärangupüüdlusest. Tavaliselt otsitakse sellele küsimusele positiivset vastust ja põgenetakse negatiivse vastuse eest. Kui aga see küsimus enam ei ole varjatud, siis selle küsimuse hoog ja vägi suunavad otsingu tõelise vastuse poole, mis on piirideta, elav ja täis üha süvenevat mõistmist. Sa oled kogenud nii edu kui ebaõnnestumisi. Pärast teatavat etappi, varem või hiljem, mõistad Sa, et ükskõik kuidas oled määratlenud seda, kes Sa oled, sellest ei piisa. Kuni see küsimus pole saanud tõelist vastust, vaid on saanud üksnes tavapäraseid vastuseid, säilib Sinus alati mõistmisenälg, sest ükskõik, kuidas Sind on määratlenud teised, heasoovlikult või mitte, ja ükskõik, kuidas Sa ise oled end määratlenud, ükski määratlus ei too kaasa jäävad kindlust. See hetk, mil mõistad, et ükski vastus pole olnud piisav, on kõige olulisem. Seda hetke on tihti nimetatud vaimse küpsuse hetkeks, vaimse täisealisuse hetkeks. Sellest hetkest alates saad Sa teadlikult uurida seda, kes Sa päriselt oled. Küsimuse „kes ma olen?“ vägi ja lihtsus paiskab meele tagasi isikliku identiteedi juurte juurde, põhilise eelduseni: ma olen keegi. Selle asemel, et seda eeldust automaatselt tõeks pidada, võid Sa vaadata sügavamale. Ei ole raske näha, et see esialgne mõte, „ma olen keegi“, kutsub esile igat sorti pürgimusi: olla parem keegi, rohkem kaitstud keegi, keegi, kellel on rohkem naudinguid, rohkem mugavusi, rohkem saavutusi. Ent kui see kõige esmasem mõte seatakse kahtluse alla, siis kohtub meel selle minaga, keda eeldati olevat lahus otsitavast. Seda nimetatakse enesevaatluseks.

See kõige olulisem küsimus – „kes ma olen?“ – on küsimus, mida on kõige rohkem eiratud. Me kulutame suurema osa oma elupäevadest endile või üksteisele kinnitamisele, et me oleme keegi tähtis, keegi tähtsusetu, keegi suur, keegi väike, kegi noor, keegi vana, ealeski kahtlemata selles kõige esmasemas eelduses: kes Sa päriselt oled? Kuidas võid kindel olla, et oled just see? Kas see on tõde? Kas tõesti? Kui Sa suunad oma tähelepanu küsimusele: „kes ma olen?“, siis võib juhtuda, et märkad isikut, kellel on Sinu nägu ja keha. Kuid kes on see, kes on isikust teadlik? Kas Sina oled see objekt, või oled Sa teadvus, mis objekti teadvustab? Objekt tuleb ja läheb. Lapsevanem, laps, armastaja, hüljatu, valgustatu, võitja, võidetu. Kõik need identiteedid tulevad ja lähevad. Teadlikkus nendest identiteetidest jääb alati kohale. Ekslik samastumine mõne objektiga teadvuses toob endaga kaasa ülisuure naudingu või ülisuure valu ja lõputu kannatusteahela. Kui Sa oled valmis valeidentiteedist loobuma ja vahetult ning täielikult taipama, et Sa oled teadlikkus ise ja mitte need ajutised määratlused, siis oled Sa lõpetanud enese otsimise mõtete hulgast. Kui küsimusele „kes?“ järgnetakse siiralt, ehtsalt, kuni selle küsimuse allikani välja, siis ilmneb määratu, vapustav tõsiasi: seal ei ole mingit isikut (idenditi)! On ainult piiritlematu, piiritu mõistmine, et Sa oled lahutamatu kõigest muust. Sa oled vaba. Sa oled täielik. Sa oled lõpmatu. Sul ei ole otsa, Sul ei ole äärt. Iga mõte Sinu kohta tekib Sinus ja kaob tagasi Sinusse. Sa oled teadlikkus ja teadlikkus on teadvus. Lase nüüd kõigil enesemääratlustel surra. Las nad lähevad, ja vaata, mis jääb alles. Vaata seda, mis iialgi ei sünni ega sure. Tunne kergendust sellest, et said maha panna enesemääramise koorma. Koge selle koorma tegelikku ebareaalsust. Koge rõõmu, mille siit leiad. Puhka oma tõelise olemuse lõputus rahus, enne ühegi mina-mõtte tekkimist.

(tõlge Gangaji tekstist Who You really are)

Hetkega õnnelikuks!

Kas pole mitte kummastav, et õnne leidmise valemit otsitakse raamatutest, õnnelikuks loodetakse saada mööda pidusid kolistades, mõned kalduvad uskuma, et leiavad õnne, kui avavad külmkapi. Liigagi paljude jaoks on õnn teises inimeses. Tõde on muidugi rabavalt lihtne – õnn on sinus endas. Miks on inimesel vaja asjad keeruliseks mõelda, on müsteerium, mille juured, muide, võivad peituda juba tema üsakogemuses. Nii või teisiti on meeleolu seisund otsustamise ja valikute küsimus. Häda on lihtsalt selles, et inimesed ei mäleta seda.

Selleks, et kiiresti negatiivsusest välja tulla, soovitan kasutada nelja sõna, mida ma nimetan Kuldseks Nelikuks:
1. Teadvusta – märka, et sinus tekkis reaktsioon. Seda sama märkamist kasuta, kui sinus tekivad näiteks söömisimpulsid, ära torma kohe kööki. Impulss võib tekkida ka arusaamatu rahutuse näol, mis paneb ühe tegevuse pooleli jätma ja teist alustama ja nii korduvalt.
2. Tuvasta – anna tundele nimi. Kas see on hirm, alandustunne, viha? Mõni inimene tekitab ka ilma suhtlemiseta negatiivseid tundeid. Söömisimpulss viitab puudustundele, hirmule, et mul on midagi puudu (raha, armastus, rõõm vms). Rahutus ütleb, et midagi on tegemata või jäänud tähelepanuta. Kui sul ei ole hetkel suhtlemist pooleli ja on lihtsalt kurb olla, siis küsi endalt, miks ma ei ole praegu õnnelik? Sellisel juhul tuvasta, mille ümber on su mõtted keerelnud. Mõnikord on asi selles, mida keegi ütles. Siis saad muuta oma suhtumist. Mõista, et inimesed on inimesed ja nad ütlevad vahel ebasobivaid asju. Ära tee endast ohvrit mõeldes, miks ta küll sedasi mulle ütles, mis ma talle teinud olen. Kui keegi ütleb midagi halvasti, siis pea meeles, et see, mis ta ütles, ei ole öeldud sinu kohta. Öeldu on tema enda emotsionaalne tasakaalutus või ebakindlus, seega ära võta seda endasse, ära anna sellele tähendust.
Tasub ka tähele panna, mida oled söönud ja joonud. Kui tarbid näiteks palju suhkrut, kohvi, töödeldud ja värv- ning säilitusainetega toitu (mis kõik kokku on lõppeks ikkagi lohutustoidud), siis on su kehas vedeliku puudus. Juba kerge vedeliku puudus võib inimese muuta ärrituvaks, laisaks ja tujukaks, kuid klaas vett võib enesetunde juba parandada. Tasub jälgida, kuidas ennast tunned peale mingi toidu tarbimist (seega on mõistlikum süüa ilma teleka ja muude tähelepanusegajateta)
3. Vabasta – lase see tunne endast lahti. Lõdvesta oma lihased järgemööda varvastest peani, proovi lõdvestada oma siseorganeid, hinga see tunne välja. Kujutle ennast lõkke ääres seismas ja see tunne ära põlemas.
4. Asenda – keskendu rõõmule, armastusele, küllusele, tänutundele. Võid endale need sõnad panna sümboliteks, näiteks pehme ja roosa süda, mõni irvhammas. Mu õel on näiteks andekas võime teha igasugu vahvaid nägusid, nendele mõtlemine teeb alati tuju heaks. Kujutlesin ükskord eksamikomisjoni öösärkidesse ja päkapikumütsidega – ja enamus pingest kadus. Mõtle enda jaoks kümme asja, mille eest oled tänulik. Nendele asjadele mõtlemine paneb head tunded kiirguma üle kogu keha. Tänulik võib olla laste eest, päikese eest, võimaluse eest jões ujumas käia jne. Laienda tänutundmist igasse olukorda ja paika. Kui oled kontoris, vaata enda ümber ja leia, mille eest tänu tunda. Mulle isiklikult meeldivad väga toataimed. Aga see võib olla ka tänu vahva kolleegi või heade töövahendite eest. Aias olles tunnen tänu võimaluse eest palja jalu murul käia ja varbad mulda suruda. Tänu tundmine oma elu mõnusate asjade eest saadab Kõiksusele sõnumi – palun seda veel! Siinkohal meenub mulle üks anekdoot mehest, kes kirus bussis istudes oma irisevat naist, ülbet ülemust ja võhiklikku naabrit ja üldse kõike. Ingel seisis ta selja taga ja kirjutas üles: irisev naine, ülbe ülemus, võhiklik naaber, ja mõtles seal juures: kummalised soovid, aga kui ta neid tahab, mis siis ikka!
Seega keskendu heale, leia see hea igast olukorrast üles.

Oma tuju tõstmiseks piisab vahest lihtsalt enda liigutama hakkamisest. Igasugune füüsiline tegevus vabastab energiatõkked ja endorfiin, mis teeb tuju heaks, pääseb valla. Piisab kasvõi kohapeal jooksmisest. Põhiline on rõõmu jaoks muidugi huumor. Oma rasketel eluperioodidel olen lausa palvetanud, et mul jumala eest huumorimeel alles jääks. Mäletan, kuidas mu sõbranna lõkerdas keset kohvikut naerda, kui rääkisin talle mälestusi oma vägivaldsest abielust. Perspektiivi nihutamine huumorinurga alla treenib sinus nägema elu helgemat poolt ning asju ja olukordi mitte liiga tõsiselt võtma. Probleemile keskendumine toodab lihtsalt probleemi juurde.

Väike meelespea

1. Sa oled juba õnnelik
Õnnetus üritab sind veenda, et oled õnnetu. Igati mõistlik on sellistest uskumustest/mõtetest loobuda. Aitab, kui kujutled, kuidas need mõtted muutuvad järest väiksemaks täpiks, kuni toimub miniplahvatus ja neid pole enam.
2. Naeruväärista oma sisemist Kriitik-Mutikest. Võid kujutleda, kuidas ta lendab kaugele õhku nagu tühjenev õhupall ja ütle talle hellalt naeratades dadaaaa…
3. Tõsta endast prügi välja ja pane asemele head mõtted. Ümbritse end häid mõtteid soodustavate asjadega. Näiteks küünlaleek on stressi vabastava toimega nagu ka toataimed ja üldse soe suvine roheline värv. Seega on hea mõte rohelisi asju soetada.
4. Tee oma päevakavas ruumi häid mõtteid tekitavatele tegevustele (kallista, jaluta koeraga, tee midagi täiesti uut, päevita, tõsta mööblit ümber jne).
5. Mediteeri – see aitab sul viibida käesolevas hetkes, mis on õnnelikolemiseks esmatähtis. Mediteerimine õpetab ka vaikima, mis on oluline selleks, et olla püsivas kontaktis Jumalikuga. Vaikimine on lisaks tõhus viis säästa energiat, mis muidu rääkimise kaudu asjatult ära jagatakse. Dr Herbert Benson tõestas muide 1960, et mediteerimine aitab kehal terveks saada. Ja mis peamine – mediteerimine aitab aju ümber häälestada. Üks uurimus näitas, et kui mediteeriti kaheksa nädala jooksul kuus päeva nädalas ja üks tund päevas, siis muutusid katsealused õnnelikumaks. Järeluurimus näitas ka, et nende inimeste ajuhäälestus oli muutunud ehk nende vaimne õnnelikkuse tase oli tõusnud ja nad olid muutunud empaatilisemaks. Lisaks oli nende immuunsüsteem paranenud. Uuringud näitavad ka, et pikaajaliste mediteerijate aju on suurem ja regulaarsed mediteerijad ei kaota oma aju hallainet nii nagu see juhtub mittemediteerijatega. Mediteerijate ajukude on märkatavalt tihedam eesaju koores, mis vastutab tähelepanu ja kontrolli eest. Leitud on ka, et mediteerimine muudab inimese intelligentsemaks ja stressile vastupidavamaks.
6. Tee kellelegi midagi head.
7. Leia uus raamat (vahel on selleks ka film), mis sind inspireerib.
8. Põhimõtteliselt on nii, et sul juba on see, mida sa tahad, mis sind õnnelikuks teeb, pead lihtsalt sellele oma tähelepanu suunama.

Kuidas armastavalt juhendada käitumishäirega (näiteks ATH) last ;)

Lapse ja vanema hea suhtlemise aluseks on usaldus. Paraku on tihti nii, et täiskasvanud on igapäeva muredest ja tööst väsinud ning ärritus on lihtne tulema, eriti kui kodus on kasvamas aktiivsus-, tähelepanuhäirega (ATH) laps. Sellisel puhul pole aga mõtet oodata lapselt, ja eriti ATH-ga lapselt mõistlikku reaktsiooni ja usalduslikku lähenemist.

Vanema käitumist ajendab tihti alateadlik vajadus näidata, kelle käes on võim ja ühtlasi hirm lapsevanemana läbi kukkuda. Muidugi ei soovi vanemad ja õpetajad lapsele halba, kui kritiseerivad teda mingite ebaõnnestumiste pärast, kuid siinkohal tasub mõelda, kuidas see võiks sind ennast tulevikus mõjutada, kui kuuled, kuidas sind eksimuse pärast lolliks või hoolimatuks tembeldatakse!? Osad otsustavad alateadlikult, et on ebaadekvaatsed, teised ei julge alanduse hirmus riske võtta, kolmandatest saavad täiskasvanute heakskiidusõltlased, neljandatel on kinnisidee, et peavad tõestama oma väärtust jne. Täiskasvanud kipuvad arvama, et kui nad pole karmid, pole nad head lapsevanemad. Paljud muretsevad rohkem selle pärast, mida teised arvavad, kui et mida nende lapsed sellest õpivad. Täiskasvanu suhtumine võib võtta lapselt sisemise rõõmu ja loovuse, tahte midagi luua.

Ärritatud tänitamise asemel peaks vanem sügavalt sisse ja välja hingama ning õpetama lapsele, et vead on head, sest annavad võimaluse areneda ja õppida. Ja pole midagi parata, kui tuleb korduvalt sellist monoloogilist dialoogi pidada. Oluline on säilitada lapse enesehinnag. Mõistlik on võtta iga päev aega (ATH lapse puhul peaks see olema kindlaks määratud aeg) lapsega vestlemiseks teemal, kas ja mis eksimusi tal päeval ette tuli ja kuidas neid oleks hea lahendada. Vestelda võib muidugi kõigest muust ka, näiteks ühiskonnas toimuvatest nähtustest, mõnest huvitavast raamatust (kui õnnestub, sest üldiselt kipuvad lapsed ainult näoraamatut lugema) vms. Ka vanem õpib sellest, mida tal on vaja veel lapsele õpetada. Sel moel julgevad lapsed vigu teha, nende üle naerda ja neist õppida.

Oma lapsega suheldes peab vanem mõistma millises rollis ta on – kas laps vajab nõuannet või usaldusisikut, tänitavat mammit või tegusat abilist? Mõtle, kui palju peaksid sina tema heaks tegema ja kui palju peaks laps ise enda heaks tegema. Vanemal, kes on harjunud oma lapse puhul kõike ise ära otsustama, on raske ennast taandada.

Kogu hea läbisaamise aluseks on suhtlemine. See nõuab kannatlikkust ja kuulamisoskust ning suutlikust teatud puhkudel suu kinni hoida. Viimane võib olla raske, sest täiskasvanu teab, et tal on rohkem elukogemust, kuid teismeline seda ju ei adu. Kui kuulad oma teismelise lapse rahulikult ära, saad temalt palju rohkem teada ja tõenäoliselt kuulab ta sind olulistel puhkudel ka ära. Lapse ja vanema õhtustesse jutuajamistesse peaks kuuluma ka arutelu, kuidas mingi käitumine mõjub asjaosalistele ja paistab kõrvalt vaatajale, samuti, mis võib olla ühe või teise käitumise tagamaadeks. Siinkohal peaks just laps olema see, kes paneb ennast teiste olukorda ja räägib sellest. Ja muidugi mõista, kui satute lapsega vaidlusesse, siis tasub lapsele teada anda, kui ebameeldivalt mõjub inimene, kellele peab alati viimane sõna jääma.

ATH teismelisel on lisaks möllavatele hormoonidele ja suhteprobleemidele omaealistega veel lisaks vaja toime tulla ka ATH-st tingitud iseärasustega. Stress ja konfliktid suurendavad impulsiisvust ja agressiivsust. Vähendades stressi, solvanguid ja pingeid oma lapse elus, vähenevad tal ka probleemid ning tekivad võimalused rahulikumaks suhtlemiseks ning reeglitest kinnipidamiseks.

ATH lapsed kipuvad tihti asju kaotama. Tavaliselt on selleks rahakott, võtmed, õpikud, prillid, mingid olulised paberid vms. See omakorda viib ärevuse ja süütundeni, mille peale laps võtab kaitsehoiaku. Mida rohkem vanem talle lohakust ette heidab, seda vähem võtab laps tema nõu kuulda. Ja nii saab asjade kaotamisest hoopis palju põletavam järjekordne suhtedraama. Sellise olukorra vältimiseks on mõistlik oodata, kuni kõik on maha rahunenud ja võimelised sõbralikuks suhtlemiseks. Näiteks võib lapsele öelda, et tead, kui raske tal on oma asju leida ning ilmselt on see vihale ajav, ja et sul on mõned ideed olukorra lahendamiseks, kui ta soovib neid proovida. Soovita oma lapsel enim kaotatud asju organiseerida. Kui selleks on näiteks võtmed, siis pange seina tema jaoks ekstra võtmenagi, kuhu ta harjutab ennast alati võtmeid riputama. Kui selleks on kooli vihikud, võtke kasutusse näiteks mingit erksat värvi kaust, kuhu vahele need alati pannakse ja mis on alati kindlas ühes ja samas kohas.

Kui tahate last midagi tegema panna, on mõistlik anda talle võimalused ilma ähvarduseta. Ähvardused loovad võitle-või-põgene olukorra, mis viib lapse endasse tõmbumise või tuliste vaidlusteni. Ja kui sa teda ähvardad, siis ütleb ta, et mis siis! Mul ükskõik!

Ähvarduse ja valiku erinevus seisneb selles, et ähvardus sisaldab karistust koos valikutega. Näiteks korista tuba ära või ei saa arvutit kasutada. Parem oleks aga öelda: su tuba vajab korsitamist, kas eelistad seda teha kohe või peale seda kui …. (mis iganes tal käsil või ees ootamas on). Või kui laps tegeleb söömise ajal kõrvaliste asjadega, siis ähvadusena kõlab, kui öelda, et sa kas lõpetad selle … (mis iganes ta parasjagu teeb) või lahku lauast. Selle asemel võib öelda, et palun leia võimalus selle lõpetamiseks, et me kõik saaks rahulikult edasi süüa.

Asenda ähvardused positiivsete valikutega. Nii paraneb oluliselt suhtlemine lapsega. Muidugi mõista peab vanem leidma ka tahte ja võimaluse omaenda stressifaktoritega toimetulemiseks. Lapse pahandus ei pruugi üldse tegelikult nii jube olla, aga see mõjub kümme korda ärritavamalt, sest vanemal või õpetajal on mure tegelikult ka paljude muude asjade pärast. Endaga tegelema asumine on alguses raske, ebameeldiv ja aeganõudev, kuid nii see juba kord on, et mida rohkem on ärritust sisemuses, seda enam leidub seda ka keskkonnas. Rahulikku suhtlemist oma lapsega toetab, kui vanem mõistab oma enda sisemiste ärrituste tegelikke põhjusi. Mõistlik on oma ärevuse tuumani süüvida, selgitada, kas tegemist on püsiva tundega või esineb see teatud olukordades. Sisemise kritiseeriva vanamuti laused (näiteks, sa ei saa sellega nii kui nii hakkama) tuleks asendada lausega, sa saad sellega hakkama, kui oled teinud selle või selle. Näiteks, kui sul on hirm, et ei saa mingit asja tehtud, siis võta ette tegevused, mis aitavad sellel asjal teoks saada. Muidugi aitab vahel ka, kui sellele sisemisele irisejale öelda, et ta oma lõuad peaks. Hea mõte on leida võimalused ja aeg looduses viibimiseks, näiteks lapsega jooksmas või lihtsalt jalutamas käia. Soovitatav on teha hingamisharjutusi, mediteerida ja võimelda. Kasvõi kümme minutit päevas on ju täitsa tehtav. Siit samast kodulehelt on samuti leitavad artiklit iseendaga tegelemiseks. Ja muidugi aitab alati nõustaja.

 

Vt ka Eesti lastega läbi viidud uurimust kirjatööde alt

Muuda oma olevikku

Kõik universumis on pidevas liikumises. Kõik, mis on, muutub igas hetkes. Inimestel on aga kombeks kasvõi oma elu ja tervise hinnaga neid muutusi pidurdada ja takistada.

Inimaju on väga tõhus jätmaks meelde kogu õpitu ja selle, kuidas reageerida erinevatele sündmustele. Samuti pakub aju meile väga lahkelt erinevaid soovitusi, kuidas oma igapäeva elus otsuseid langetada. Näiteks, kui reageerid pidevalt teatud moel mingitele sarnastele sündmustele, siis jätab su abivalmis aju selle meelde ja iga kord, kui selline sündmus uuesti aset leiab, soovitab aju seda lahendada tavapärasel moel – vastavalt väljakujunenud mustrile. Ühest küljest on see tore, kui soovitus on abistav. Näiteks, kui kõrvetad sõrme, siis soovitab aju selle külma vee alla panna. Kuid teisest küljest pole see eriti hea, kui soovitus on kahjustav, näiteks nälja korral hamburgeri söömine.

„Kui ilmneb stressirohke olukord, skaneerib aju oma mälupanka, otsides eelnevaid stressirohkeid kogemusi, kuni leiab sobiva,“ selgitavad SüdameMatemaatika Instituudi poolt väljaantud raamatu „Depressiooni muundamine“ autorid. „Seejärel päästab see valla samasugused emotsionaalsed reaktsioonid nagu sul olid eelmisel korral – näiteks ärevuse, valu, alistumise või depressiooni.“

Nii või teisiti peaksid meeles pidama, et aju on sinu teenistuses. Sa võid muuta valiku mustrit igal ajal. Asendades ajju salvestunud negatiivse reageeringu mustri südamest tuleva positiivsega, saab alguse muutuste omaksvõtmine.

Inimese süda on uskumatult arukas. Uurijad on leidnud, et inimsüda on intelligentne, sellel on aju. Kui aju sinu peas soovitab mingitele sündmustele reageerimiseks viha või teisi negatiivseid reaktsioone, võib sinu süda sellesse valikusse sekkuda.

SüdameMatemaatika Instituudi uurimused on näidanud, et süda on keerukalt seotud emotsionaalsete vastustega, mida inimene valib. Kui mõtled näiteks mõnele juhtumile, mil sul „sõitis katus ära“ – kas mäletad hetk enne seda välgatanud mõtet, et sa võiksid reageerida teistmoodi? Pole kahtlustki, et on olnud palju juhtumeid, mil oled otsustanud teha pausi enne, kui reageerid vihaselt, hukkamõistvalt, kartlikult jne. Inimesed kirjeldavad seda järgmiselt „Mul oli südames selline tunne…“ või „Mu süda ütles mulle“ või „Mu südametunnistus ütles…“. Sellistel hetkedel võid sa valida kas oma pea või südamega. Kui sul on eelnev valmisolek omaks võtta muutus, siis saad paremini hakkama targema valiku tegemisega.

Kui oled pühendunud soovile võtta omaks muutused, siis tähendab, et oled avatud võimalusele muutused ellu viia. See tagab samuti, et ükskõik, mis su elus ka ei juhtuks, sa valid armastuse, kaastunde, tänulikkuse ja hoolimise teiste suhtes.

Muutustele vastuvõtlikkuse eelised:

·         Paindlikkus – sa pole olukordadele reageerides tormakas ega tee valikuid tingimata nii nagu oled seda tavaliselt teinud.

·         Võimalus – nähes asju uuest vaatenurgast, on nagu avada esimest korda ust. Sul tekib võimalus näha avarduvaid võimalusi.

·         Energia säästmine, väiksem stressikogemus – muutusele vastuseismine röövib energiat, mõnikord isegi väga palju, ja surve muutumiseks, nii elust, kui endast tulenev, võib olla väga stressirohke.

·         Moraalne kompass – teadmine, et oled valmis oma südame panema kõigisse oma tegemistesse, aitab hakkama saada ebakindlatel, keerulistel, kurbadel ja väljakutsuvatel aegadel.

Mida teha muutuste korral – sel hetkel, kui oled pühendunud muutuse vastuvõtmisele, oled andnud oma südamele juhtiva rolli otsuste tegemisel. Seega, kui pead sekundi murdosa jooksul otsuse vastu võtma, on su süda otsuse tegemisega juba seotud ja instrueeritud andma, võimalik, et rohkemgi kui üht tarka vastust. Kui tead, et on käes aeg liikuda välja oma mugavustsoonist – emba muutust!

Õnneks ei pea sa kogu aeg tegema suuri otsuseid „kohe nüüd ja praegu“. Muutustega hakkamasaamise hõlbustamiseks võid praktiseerida lihtsat sidusust suurendavat harjutust, et tõsta oma pühendumist ja paindlikkust:

·         Hinga sügavalt, kuid normaalselt ja kujutle, et hingad läbi oma südame piirkonna. Jätka kerget hingamist, kuni leiad endale sobiva loomuliku sisemise rütmi.

·         Keskendu oma südame piirkonnale, sinu rinnaku keskpunktile. Võid sinna ka oma käe asetada.

·         Jätkates südamehingamist ja südamele keskendumist, aktiveeri head tunded nagu tänulikkus, armastus ja hoolimine. Kõige lihtsam viis selle tegemiseks on meenutada mõnda sulle erilist paika, kus oled viibinud või armastust, mida tunned mõne lähedase, sõbra või lemmiklooma vastu.

·         Tee südamehingamist mõni minut kaks kuni kolm korda päevas.

Muutustega on seotud ka „Kasvamise seadus“ ja „Kahanemise seadus“. Kui oled nagu enamik inimesi, siis ilmselt hävitad sa oma elu kasutades „Kahanemise seadust“, sest meid kõiki programmeeritakse seda valima ühiskonna, kooli, meedia ja meie vanemate poolt.

Märgid, mis näitavad, et kasutad „Kahanemise seadust“:

·         Kritiseerid teisi

·         Kaebled

·         Oled rahalistes raskustes

·         Pead vimma

·         Oled teiste suhtes nördinud

·         Tunned hirmu

·         Halb tervis

·         Kaebled hindade üle

·         Madal enesehinnang

·         Kaebled valitsuse üle

·         Usud, et ei suuda raha teenida majanduses toimuva tõttu

Oodates teistelt suuri tegusid, nähes teisi jõukate ja edukatena, praktiseerid „Kasvamise seadust“. Aga siiski näevad enamus inimesi elu kui midagi jäika ja määratut. Näiteks, kui mõned sinu perekonnaliikmetest tunduvad laisana ja sa räägid nendest kui laiskadest inimestest, siis praktiseerid „Kahanemise seadust“.  Kuldreegel on aga see – kunagi ära näe inimesi nagu nad on, vaid nagu sa tahad neid näha. Ja soovi neile kindlasti head.

Mida tavaliselt ei teadvustata on tõsiasi, et inimesed võivad su mõtteid ja energiat tajuda, kuigi nad ise ei pruugi aru saada, mis neid mõjutab. Aga kui nad usuvad sinu uskumist nende laiskuse kohta, siis nad jätkavad laiskolemist või õelolemist jne.

Sinu mõtted aitavad tegelikkuses teisel inimesel jääda kinni oma seisundisse/olukorda. Inimese mõtted teiste kohta mõjutavad üksteist dramaatiliselt, sest alateadlikult on kõik inimesed telepaatilised. Mõned meist on seda ka teadlikult.

Ja loomulikult mõjutavad su mõtted sind ennast ka. Kui mõtled endast, kui käpardist või ujedast inimesest, siis seda sa ka oled. Kui arvad kindlalt, et sa ei saa toortaimetoitlusega hakkama, siis seda sa ka koged.

Kui soovid küllust, tervist ja rõõmu, siis soovi seda teistele ja endale täpselt samamoodi. See mida soovid teistele, tuleb sulle endale. Kujutle oma lähedasi ja sõpru elamas külluses, neil on kõike, mida nad soovivad. Kujutle, et neil on külluses armastust ja rõõmu ja tee seda vaatamata sellele, kuidas on nende tegelik hetkeolukord. Sa märkad, et nad on üsna kiiresti muutumas. Sama tee ka endaga – näe ennast tegemas suuri asju, näe ennast loovana, rikkana, armastava ja tervisest pakatavana.

Me kõik elame tegelikult Paradiisis, kuid oleme programmeeritud uskuma, et elame Põrgus. Kuidas mõelda, on valiku küsimus.

.

.

.

Kasutatud allikad:

http://rogerhaeske.com/?p=1793

http://www.heartmath.org/templates/ihm/e-newsletter/publication/2013/fall/embrace-change-in-life.php

ATH ja sellega toimetulek

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tähendab eelkõige iseärasusi e häireid aktiivsuses ja tähelepanuvõimes. Tänapäeval peetakse ATH peamiseks tunnuseks just keskendumisvõime ja tähelepanu puudulikkust. Liigset impulsiivsust ja üliaktiivsust käsitletakse sekundaarsete probleemidena.

Tähelepanuvõime puudulikkuse tõttu:

• keskendub laps tegevusele lühiajaliselt;
• suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga;
• tähelepanu on stiimulite poolt kergesti kõrvale  juhitav;
• ei suuda jälgida pikemat vestlust;
• ei märka detaile;
• jätab tegevused lõpetamata;
• vaimne pingutus on raske ja vastumeelne;
• on raskustes oma tegevuse iseseisva planeerimisega;
• unustab asju ja kaotab esemeid.

Püsimatuse tõttu liigub laps pidevalt, ka olukordades, kus see pole sobilik.

Impulsiivsusest tulenevalt:

• tegutseb laps mõtlematult;
• sekkub teiste tegevustesse ning vestlusesse;
• ei suuda grupitöös oma järge oodata;
• räägib pidevalt.

Aktiivsustähelepanuhäirega seoses on palju uuringuid, mis näevad ATH-d kui täiesti bioloogilist seisundit, kuni selleni, et haigus on ainult vastus keskkonnale. Näib, et on ainult üks asi, milles nii arstid, kui lapsevanemad nõustuvad – see on, et nad ei ole üksteisega nõus.

ATH on lastel suhteliselt sageli (vähemalt 3–10%-l) esinev psüühikahäire, mis oluliselt halvendab nende elukvaliteeti ja suhteid ühiskonnas. Samas on väga palju ka valediagnoosimist. ATH sümptomeid seostatakse otsmikusagara-juttkeha-talamo-kortikaalsete närviringide desintegratsiooni ja PFK juhtiva mõju puudulikkusega. Võtmerolli sümptomaatika avaldumises omistatakse virgatsainetele dopamiin ja noradrenaliin ehk peamiseks teguriks peetakse neurobioloogilisi põhjuseid. Oletatakse, et üliaktiivne käitumine on tingitud sellest, et neurokeemilise häire tulemusena on kesknärvisüsteemi aktiivsus vähenenud.

ATHga laste aju maht on 3–4% väiksem kui eakaaslastel, kusjuures mida väljendunumad on ATH sümptomid, seda väiksem on otsmikusagarate, oimusagarate hallaine, sabatuuma ja väikeaju maht. ATHga laste ajukoore arengu küpsus jääb eakaaslastest maha 3 aastat. Kaksikute ja perekondade uuringud viitavad ATH avaldumise üsna selgele geneetilisele seosele. 25–30%-l ATHga laste vanematest on samuti ATH tunnused. ATH muude võimalike tekkepõhjuste hulgas tuuakse esile ka lapse varases arenguperioodis esinenud ebasoodsaid arengutingimusi:

• raseduse ajal ema suitsetamine,
• alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamine,
• aneemia,
• mürgistused,
• rasedustoksikoos,
• ema stress,
• toitainete ja vitamiinide puudus,
• samuti lapse sünnitraumad ja sünnijärgsed raskemad haigused.

On oletatud, et need ebasoodsad tegurid lapse varasel arenguperioodil kahjustavad aju arengut, tagajärjeks võib olla teatud ajumehhanismide ja juhteteede puudulikum areng. Seetõttu võib mõnel juhul ATH tekke põhjusena oletada ka väliste ebasoodsate tegurite mõju või nende kombineerumist geneetilise eelsoodumusega.

Tänapäeval on välja kujunenud ATH ravi kaks suunda. Euroopa ravijuhendid soovitavad alustada ravi käitumuslike meetmetega (kognitiiv-käitumis- ja pereteraapia, õpetajate nõustamine jm). Põhja-Ameerikas on esikohal medikamentoosne ravi (esmajoones stimulaatorid).

Kerge või mõõduka ATH korral võib ravi alustada psühho- ja käitumisteraapiaga, samuti pedagoogiliste mõjutusvahendite kaasamisega. Ravi vähese tõhususe korral on näidustatud psühhotroopsete vahendite lisamine. Raske häire korral on psühhoteraapia ja pedagoogiliste meetmete rakendamine esialgu raskendatud lapse äärmise püsimatuse, kiiresti tekkiva trotsi, impulsiivse käitumise ja tähelepanu hajuvuse tõttu. Neil juhtudel on esmavalikuks stimulaatorite, vajaduse korral ka muude psühhotroopsete ravimite kasutamine.

Pikemaajalise psühhotroopse ravi toime ja tõhususe kohta on andmeid napilt. On leitud, et lühiajaline ravi ei paranda olulisel määral laste õpitulemusi ega vähenda hilisemaid käitumishäireid. Kaugtulemused on paremad, kui ravi on kestnud vähemalt 1 aasta. Siiski tuleb silmas pidada, et psühhotroopsete ravimitega võib küll oluliselt vähendada ATH sümptomite intensiivsust, kuid see ei lahenda lapse sotsiaalseid ja pedagoogilisi probleeme (mahajäämus õppetöös, spetsiifilistest õpivilumustest tingitud õpiraskused, tõrjutus koolis, stress kodus jm). Lisaks eeltoodule võib paljudel juhtudel (~ 20%-l) medikamentoosne ravi osutuda toimetuks või tekivad häirivad või isegi ohtlikud kõrvalnähud (isutus, pea- või kõhuvalud, unetus, südame rütmihäired, hüperkineesid, krambid jm).

ATH-ga kaasuda võivad häired:

 depressiivsus

 ärevushäired

 tikid

 käitumishäired

 emotsionaalsed häired

 arenguhäired

 kõne- ja keelehäired

 düsleksia (lugemis- ja kirjutamishäired)

 õpiraskused

Mida saab ise olukorra parandamiseks teha?

1. Kindlad reeglid ja päevakava
2. Teravilja- ja piimavaba dieet
3. Kunstlike magustajate-, värvainete-, säilitusainetevaba dieet
4. Piirata magusa tarbimist, sh mahlad (selle asemel võib puuvilja)
5. Eemaldada lapse toast elektroonika
6. Pidada ühiseid söömaaegu (ilma telekata)
7. Viia läbi tegevusi koos lapsega
8. Seletada lapsele tema haiguse olemust
9. Pidada meeles, et laps on ise spetsialist
10. Võtta aega iseendale

Arstide ja ekspertide vahel on tugev üksmeel vähemalt selles, et  ülemäärane kogus elektroonilisi massiteabe- ja suhtlusvahendeid võivad teravdada ATH tunnuseid. TNS Emori järgi vaatasid Eesti kodanikest telekat 2013 aasta jaanuaris eestlased keskmiselt 4 tundi ja mitte-eestlased 4 tundi ja 25 minutit. Seda on Soome ajakirjanduse väitel rohkem kui soomlastel. Ja arvestagem, et lisaks telekale lisandub nii täiskasvanutel kui lastel ka muid elektroonikavahendeid. Ameerika Pediaatrite Akadeemia on küllalt selgel seisukohal, et televisioon avaldab negatiivsest mõju laste käitumisele, s.h suurenenud agressioon ja vägivallaga leppimine, raskused fantaasia ja reaalsuse eristamisel, moonutused maailmapildis, passiivsus ja soovimatus siduda, kognitiivse õppimise negatiivsed efektid. Liigne teleka vaatamine ja arvutimängud viivad ka puudulikule sportimisele, mis on aga väga oluline, sest füüsiline aktiivsus parandab vereringet kogu kehas, k.a ajus. Teleka ette kipuvad ennast unustama just eriti need, kes tunnevad ennast üksikuna ja on emotsionaalselt haavatavad, sest nagu narkootikumid ja alkoholgi, võimaldab telekakogemus pärismaailmast minema pääseda ja siseneda nauditavasse ning passiivsesse mõtteseisundisse. Harvadi pediaatri T.Berry Brazelton´i soovituse kohaselt on ATH lapsele piisav üks tund teleka vaatamist koolipäevadel ja nädalavahetusel kaks tundi päevas. Dr Amen soovitab arvutimängudele kulutada mitte rohkem kui 30-45 min päevas.

Ühe Austraalia uurimuse kohaselt oli lastel, kes sõid tavalist Ameerikale omast toitu, mis sisaldab palju rasva, soola, rafineeritud suhkrut, suurem tõenäosus ATH diagnoosiks. Samuti on teadlased uurinud seost toiduvärvide ja hüperaktiivsuse vahel. 2007 aastal Suurbritannia Toidu Standardite Agentuuri (Food Standards Agency) poolt läbi viidud uurimuse kohaselt suurendab värvaineid sisaldava toidu manustamine hüperaktiivsust.

Uurimused on näidanud, et tsöliaakia diagnoosiga inimestel esineb ka ATH sümptomeid. Samal ajal kui tösliaakia ravis kasutatakse täiesti gluteenivaba dieeti, siis ATH puhul pööratakse peamiselt tähelepanu suhkrule ja teravilja mõjust vaadatakse mööda (kuigi see toimib inimese kehas sarnaselt suhkruga). Paljud ATH tunnustega lapsed ei reageeri teraviljale, eriti nisule just kõige paremini ja seda põhjusel, et neil on kas gluteenitalumatus või lausa tsöliaakia. See võib kõlada veidralt, et teravilja söömine põhjustab sümptomeid, mis on seotud pigem aju kui seedesüsteemiga, kuid teravili on oma olemuselt põletikku soodustav ja halvendab igat seisundit, millel on kroonilise põletiku iseloom, ja seda üle kogu keha. Krooniline põletik kehas võib saada saatuslikuks ajule, ja on ju hästi teada, kui oluline on vähendada põletikulist seisundit, kui tegemist on vaimse tervise probleemidega. Samuti on laialdaselt teada, et inimesed kogevad vaimse tervise ja emotsionaalse seisundi paranemist, kui jätavad oma menüüst ära gluteeni sisaldava toidu.

Samal põhjusel on soovitav menüüst välja jätta ka piimatooted, sest  enamasti on ATH diagnoosiga lastel  probleeme kaseiini ja/või laktoosiga. Samuti peaks vältima muid toksiine sisaldavaid toite, s.h näiteks kala (sisaldavad elukeskkonna saastatuse tõttu liiga palju elavhõbedat) ja liha (täis säilitusaineid, antibiootikume, värvaineid jne).

Võib öelda, et toit avaldab inimese mentaalsele tervisele mõju, sest kõht ja aju on tegelikult loodud ühesugusest koest. Loote arengu käigus muutub üks osa inimese kesknärvisüsteemiks, teine osa areneb seedekulglat ümbritsevaks (Enteric) närvisüsteemiks. Need kaks süsteemi on omavahel seotud uitnärvi kaudu, see on kümnes kraniaalne närv, mis jookseb ajutüvest alakehasse. Seega võib öelda, et tegemist on n.ö kahe ajuga, ja seletab näiteks kõhus tekkivat liblikatunnet, kui inimene on närvis.

Kuna ATH tunnustega lapsel on raske oma käitumist jälgida ja kontrollida, siis on oluline, et talle oleks antud konkreetsed käitumisreeglid. Sama oluline on ka nendest reeglitest kinnipidamist jälgida. Kindlate normide olemasolu korral on lapsel vähem põhjust vastu võidelda ja jonnida, sammuti võimaldab ärarakorraldatud aeg lapsel paremini olla ettevalmistunud erinevateks tegevusteks. Reeglitest kinnipidamine tähendab ka seda, et kui laps ilmutab selle peale teiseseid käitumisviise või esitleb ennast kui ohvrit, siis täiskasvanu jääb endale ikkagi kindlaks, ega ürita olukorda pehmendada või ennast välja vabandada.

Viited täiskasvanule:

1. Täna, kui oled edastanud korralduse või palve, näiteks kutse enda juurde tulla (tule palun korraks siia, tänan), sest tänamine annab lapsele sõunmi lugupidava suhtumise kohta.
2. Anna lapsele hoomamisaega
3. Väldi küsimusi miks, kas – selle asemel milline on reegel
4. Osaline nõustumine (võib-olla ta ütles nii, kuid milline on reegel…)
5. Edasta peale reeglit ootus (sa tead, mida teha, ma tulen hiljem ja vaatan, kuidas su tegevus edeneb)
6. Last ei mõjuta mitte tagajärgede karmus, vaid nende õiglane vältimatus (s.o sõnum, et täiskasvanud neid jälgivad)
7. Potentsiaalses konflikti olukorras on oluline säilitada lugupidav õhkkond lapse ja täiskasvanu vahel
8. Valikute andmine (kas sa annad selle minu kätte või paned oma kotti)
9. Taktikaline eiramine (teadlik otsus mitte reageerida teisesele käitumisele – teisene käitumine:  lapse mossitamine, ohkimine, tusatsemine, pobisemine, lakke vahtimine, vihane turtsumine ning nendega aja kulutamine ja trotsliku hoiaku väljendamine on esmase probleemi suhtes, kuid käivad tihti rohkem närvidele kui esmane probleem või käitumine); Probleemses situatsioonis olla kõige pealt täpne ja olukord lühidalt ära kirjeldada, seejärel väljendada oma ootus, esitades lapsele suunatud valiku (kas teed seda või seda) ja lõpetada lause lühida tänamisega. Kui laps alustab vaidlust millegi üle, siis vajadusel osaliselt nõustuda ja esitada uuesti suunatud valik.
10. Kindel ja selgesõnaline käitumine

 

Vt ka Eesti lastega läbi viidud uurimust kirjatööde alt

Kasutatud kirjandus:

D.Cowan. ADHD Information Library http://newideas.net/adhd/adhd-diet

B.Rogers (2011) Käitumine klassiruumis. AS Ecobrint

C. FS, Fabes RA, Wilson PM (1989) Family Television Viewing: Implications for Family Life Education: Family Relations

Eesti Arst 2008; 87(4):280−287

Food Dye and ADHD. /www.webmd.com/

Hüperaktiivne laps, 2003. Tartu Ülikooli kirjastus

J. Mercola (2011). Child have ADHD? Stop Feeding Them This. /articles.mercola.com/

Ole terve ja õnnelik

Uurijad väidavad, et viha, vimm ja süüdistamine, millest inimesed tihti palju aastaid kinni hoiavad, viib paljude tervisehädadeni, ja et andestamisel on ennetav ja raviv toime.

„Andestamine ja vana valu vabaks andmine oma energiaväljast on sama, kui oleksid käinud vaimse ja emotsionaalse puhastumise vannis,“ ütleb SüdameMatemaatika (HeartMath) rajaja Doc Childre. „Inimesed küürivad oma kehasid küll igapäevaselt, kuid ladustavad samas negatiivse, mürgise rämpsu oma vaimsesse ja emotsionaalsesse välja paljudeks aastateks, ilma seda puhastamata.“

Sellised negatiivsed emotsioonid nagu viha, vimm ja süüdistamine võivad põhjustada stressi, mis mõjutab keha seisundit. Ja kui on stress, siis on olemas potentsiaal kõikvõimalikeks füüsilisteks, vaimseteks ja emotsionaalseteks probleemideks. Kõrgenenud stressitase võib kahjustada immuunsüsteemi, mis omakorda kõrgendab riski jääda südamehaigustesse, kogeda kroonilisi valusid ja depressiooni paljude muude kurnavate seisundite hulgas.

Andestamatus on väga suur tänapäeva probleem. Oma kodulehel www.releasenow.org kirjutab üks mittetulundusühing järgmist: „Me usume, et andestamatus on meie aja kõige suurem hävitav probleem. Andestamatus võib hävitada suhteid, röövida meilt õnne ja mõjutada isegi meie füüsilist tervist. Kahjuks ignoreeritakse andestamatuse probleemi ja lükatakse see kuhugi tahaplaanile.

Andestamatus on probleem ja inimestel on vägi seda lahendada. Kuid andestamist ei õpi tegema üleöö. Selleks on vaja suhelda oma enda sisemise kriitikuga, samuti soovivad paljud inimesed enne andestamist teada, miks nendega valesti käituti – see teebki andestamise nii raskeks. Ja mõne aja pärast õpivad inimesed pigem elama mossitavate, põlgavate ja vimma täis inimestena, kui et proovivad uuesti andestamise protsessi läbi teha.

Andestamisele ei tohi läheneda kui kohustusele. Andestamine kui kohustuslik toiming ei ole efektiivne. See võib jätta esialgu mulje, et oled teinud midagi head, kuid pigem katab andestamist vajava probleemi kinni, mitte ei vabasta seda. Väide, et ma tean, et pean andestama ei ole sama, mis päriselt ka andestada. Vajalik on siiras soov ja pühendumus kuni raku tasandini välja see haiget teinud mälestus lahti lasta.

Andestamise harjutus

Järgnev harjutus aitab leida endas peituva südame paiga, milles peituvad heatahtlikkus, kaastunne, mõistmine ja andestamine.

• Mõtle isikule või olukorrale, mis on sulle meelehärmi põhjustanud ja kellele/millele soovid andestada
• Teadvusta kõiki mõtteid ja tundeid, mis on selle isiku või olukorraga seotud (s.h mineviku seosed, mälestused, viha, valu, pahameel jne) ja lase oma südametarkusel ja headusel nendesse olukordadesse voolata. Ükskõik kui tihti need mõtted ja tunded Su pähe kargavad, lihtsalt lase neile uuesti oma südametarkusel ja headusel paista. Süda puhastab!
• Samal ajal püüa armastust, kaastunnet ja andestamist saata sellele isikule või sellesse olukorda.

Märkused harjutuse kohta:

• Võib juhtuda, et pead harjutust tegema enne mitu korda, kui suudad oma mõtted allutada südame juhtimisele. Südame juhtimisel toimetades saavutad teistsuguse intelligentsuse taseme – seda teatakse ka kui südame tarkust. Südame tarkusel on võime kiirelt vabastada vanad vimmad ja valud, muuta sinu taju ja viia sind harukordsele mõistmisele.
• Andestamine võib olla raskeim asi, mida teha.  Inimesed arvavad tihti, et nad peavad oma valesti tehtud asju mäletama ja ennast selle pärast piitsutama, või muidu nad ei õpi sellest. Kuid tõde on tegelikult vastupidine.

Ühiskondlik arvamus ja koguni haridus on rajatud süüdistamisele ja häbistamisele, hinnangute andmisele ja võistlemisele. Kes ei saa tunnustust, tahab ja nõuab kiitust ning ei talu kriitikat. Tahtmatus olla halb, häbi, et ei olda piisavalt hea, tekitab haigusi, sest energia ei saa vabalt voolata. Samuti tekitab süütunne stressi ja haigusi – seepärast on väga oluline ka endale andestada. Praktiseerides südamest andestamist, mitte ainult mõistusega andestamist, puhastame oma energiakanalid ja häälestame oma süsteemi ümber uueks alguseks.

kasutatud allikaks: Be Healty and Happy: Forgive; Institute of HeartMath

Sinu menüüs võib olla surma saabumist kiirendavaid toiduaineid (gluteen)!

Midagi, mida sööd, võib sind tappa ja sa ei pruugi sellest ise teadlik olla! Kui sööd kogu aeg hamburgerit või friikartuleid ja jood kogu aeg kuus limonaadi päevas, siis ilmselt sa tead, et lühendad oma eluiga. Aga kui sööd meeldivat tumedat, krõbedat teraviljaleiba – siis kuidas see saab sulle halb olla? Kuid nii see on – leib sisaldab gluteeni, proteiini, mida leidub nisus, odras, rukkis, speltas, kamutis ja kaeras. Seega on see peidetud pitsasse, pastasse, leiba, wrappidesse, igasugustesse rullidesse, ja enamikesse töödeldud toitudesse. Ilmselgelt on gluteen põhiline osa ameeriklaste toidust. Mida aga enamus inimesi ei tea, on see, et gluteen võib paljudele põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Sa võid ohus olla isegi, kui sul pole tsöliaakiat. Artiklis esitletakse tõde gluteeni kohta, seletatakse lahti selle ohtlikkus ja pakutakse lihtsat süsteemi, mis aitab ohu kahjutuks teha, olenemata, kas inimesel on või pole gluteeniga probleeme.

Gluteeni ohtlikkus

Hiljutine Ameerika Meditsiini Ühingu Ajakirja (Journal of the American Medical Association) poolt läbi viidud uurimus näitas, et inimestel, kellel oli diagnoositud, diagnoosimata ja latentses vormis tsöliaakia või gluteenitalumatus, on suurem oht surra südamehaigustesse ja vähki.

See uurimus vaatles peaaegu 30 000 patsienti ajavahemikus 1969 kuni 2008 ja uuris surma kolmes grupis: need, kellel oli tsöliaakia; need, kellel oli seedeelundkonnas põletik; ja need, kellel oli tsöliaakia latentses vormis või gluteenitalumatus (suurenenud gluteeni antikehad, kuid negatiivne biopsia). Tulemused olid dramaatilised – tsöliaakia haigetel oli enneaegse surma risk 39 % suurem, 72% suurem risk neil, kellel oli seedeelundkonnas gluteeniga seotud põletik ja 35% suurem risk gluteenitalumatusega, kuid mitte tsöliaakiaga haigetel.

See murranguline uurimus tõestab, et inimesel ei pea olema tsöliaakia, mis on kindlaks määratud biopsia teel (mis on traditsiooniline viis), et inimesel oleks tõsised terviseprobleemid ja komplikatsioonid ning isegi surm gluteeni söömise tõttu. Kuid paraku 99 % inimestest, kellel on gluteeni söömisest probleemid, ise seda ei tea. Nad panevad oma haiglase tervise või sümptomid millegi muu arvele, kuid ei seosta seda gluteeni talumatusega, mis on 100% ravitav.

Teine uurimus võrdles 10 000 inimese vereproove 50 aasta jooksul, ja leidis, et selle aja jooksul suurenes  tsöliaakia juhtumite arv 400% (hinnatud TTG antikehade järgi)

Kui näeksime, et 400% on suurenenud südamehaiguste või vähi osakaal, siis oleks see esikaane pealkirjaks. Kuid me pole sellest midagi kuulnud. Miks on selline suurenemine toimunud? Kõige hullem allergia gluteenile ja tsöliaakia, mõjutab üht sajast inimesest, või kolme miljonit ameeriklast, enamik neist ei ole ise teadlikud, et neil on selline haigus.

Diagnoosimata gluteeni probleemid lähevad Ameerika tervishoiusüsteemile maksma tohutuid summasid. Dr Peter Green, Columbia Ülikooli Arstide ja kirurgide kolledži kliinilise meditsiini professor, uuris 10 miljonit CIGNA-ga liitujat ja leidis, et need, kellel oli korrektselt tsöliaakia diagnoositud, kasutasid meditsiini teenuseid harvem ja vähendasid oma tervishoiu kulusid rohkem kui 30%. Probleem seisneb selles, et ainult üks protsent neist, kellel see haigus on olemas, saab diagnoositud. See tähendab, et 99% jalutavad oma haigusega ringi ja kannatavad, ilma et ise põhjust teaksid, minnes sealjuures tervishoiu süsteemile maksma miljoneid dollareid.

Ja see pole ainult mõned, kes kannatavad, vaid miljonid. Gluteenitalumatusega inimesi on oluliselt rohkem, kui arvata võiks – eriti neid, kes on krooniliselt haiged. Gluteeni allergia, tsöliaakia, mõjutab ühte sajast inimesest, või kolme miljonit ameeriklast

Miks sellest avalikumalt kuulda pole? Tegelikult on, kuid inimesed ei teadvusta seda. Gluteenitalumatus ja tsöliaakia maskeeruvad tuhandeteks teisteks haigusteks.

Gluteenitalumatus: üks põhjus, kuid palju haigusi tagajärjeks

Uus Inglismaa Meditsiiniajakiri (The New England Journal of Medicine) koostas nimekirja 55 haigusest, mis võivad olla põhjustatud gluteeni söömisest. Nende hulgas on osteoporoid, ärritatud soole sündroom, põletikuline soole haigus, aneemia, vähk, väsimus, haavandid, reumatoidartriit, luupus, multipleksskleroosis ja peaaegu kõik teised autoimmuunhaigused. Gluteen on samuti seotud paljude psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigustega, seal hulgas ärevus, depressioon, skisofreenia, dementsus, migreenid, epilepsia ja neuropaatia (närvi kahjustus). Seda seostatakse samuti ka autismiga.

Olime harjunud mõtlema, et tsöliaakia või gluteeniprobleemid on omased lastele, kellel on diarrhea, kaalulangus ja arengupeetus. Nüüd teame, et see haigus võib ilmneda ka siis kui oled vana, paks ja kõhukinnisuse all kannatav.

Gluteenitalumatus on tegelikult autoimmuunhaigus, mis põhjustab põletikku üle terve keha, see on laiaulatusliku mõjuga kõikidele organitele, sealhulgas sinu aju, süda, liigesed, seedesüsteem jne. See võib olla ainsaks põhjuseks paljude erinevate haiguste taga. Et neid haigusi ravida, ei piisa sümptomite ravist, pead ravima tegelikult põhjust, milleks on tihti gluteenitalumatus. Muidugi ei tähenda see veel seda, et kõik depressiooni juhtumid või autoimmuunhaigused või muud probleemid on kõik põhjustatud gluteenist – kuid on väga oluline seda kontrollida, kui inimesel on mõni krooniline haigus.

Kui me ei suuda tuvastada gluteeni talumatust või tsöliaakiat, põhjustame asjatuid kannatusi ja surma miljonitele ameeriklastele. Gluteenitalumatusest põhjustatud tervise probleemid pole ravitavad paremate ravimitega. Neid on võimalik  ellimineerida ainult 100% gluteenivaba toitumisega.

Jääb üle küsimus: miks me oleme nii tundlikud sellele, mis on tegelikult põhiosa meie menüüst? Põhjusi on palju. Selleks on näiteks meie puudulik geneetiline kohanemine heintaimedega, eriti gluteeni sisaldavatega.

Nisu toodi Euroopasse keskajal, ja 30 % eurooplaste järeltulijatest kannavad tsöliaakia geeni (HLA DQ2 või HLA DQ8), mis tõstab gluteeni söömise korral tervisehäirete vastuvõtlikust. Ameerikas kasvatatav nisu omab palju suuremat gluteenisisaldust (mis on vajalik selleks, et teha heledat ja kohevat saia ning hiiglaslikke kringleid), kui need, mida kasvatatakse Euroopas. See super-gluteen on meie põllumajandusse lisatud hiljuti ja sellega on nüüd n.ö nakatatud peaaegu kogu Ameerikas kasvatatav nisu.

Kui tahad kindlaks teha, kas oled üks paljudest miljonitest, kes kannatavad tuvastamata gluteenitalumatuse all, siis järgi lihtsat protseduuri.

Kõrvaldamise diet

Ainus võimalus testida, kas gluteen on tõesti sinu probleem, tuleb kogu gluteeni sisaldav toit kõrvaldada 4 nädalaks (autistlikel lastel on gluteeni mõju kadumisega läinud aega isegi 2 aastat) ja jälgida oma enesetunnet. Loobuda tuleb järgmistest toitudest:

• Gluteen (oder, rukkis, kaer, spelta, kamut, nisu, tritikale, ja kõik toiduained, mis sisaldavad gluteeni)
• Varjatud gluteeni allikad (suppide segud; salatikastmed, muud kastmed;  kõik rosinad ei ole ka gluteenivabad, neile lisatakse natuke jahu, et nad ei kleepuks kanistrite seinte külge; ka maltodekstriin ja tärklis ja modifitseeritud tärklis on pärit nisust, v.a. juhtudel, kui on öeldud, et on tegemist kartuli vm maltodekstriiniga; linnaseäädikas, linnased või linnastest maitse- või lõhnaained; sojakaste, sojakastet võib tarbida, kui saab olla täiesti kindel, et see ei sisalda nisu; stabilisaatorid; lõhna- ja maitseained; emulgaatorid; maitsetaimed ja maitseained; pärm, kui pole märgitud, et on gluteenivaba; huulepulgad; teatud vitamiinid, ravimid; margid ja ümbrikud, mida võid lakkuda; isegi plastiliin)

Selle testi korrektseks läbiviimiseks pead 100% kõrvaldama gluteeni oma menüüst ilma igasuguste eranditeta, ka varjatud gluteeni, ja mitte ühtki viilu leiba ega saia (rääkimata küpsistest).

Peale katseperioodi möödumist söö seda uuesti ja jälgi, millised on sinus toimuvad muutused. Kui sa tunned ennast veidigi halvemini, siis peaksid gluteeni sisaldavast toidust täielikult eemale hoidma. See katseperiood annab sulle parema õppetunni, kui ükskõik missugune gluteenitest.

Kui aga oled jätkuvalt huvitatud gluteenitalumatuse või tsöliaakia testist, siis peaksid meeles pidama:

On olemas gluteeni allergia/tsöliaakia testid, mis on kättesaadavad läbi Labcorp või Quest Diagnostics laborite. Kõik need testid aitavad kindlaks teha erinevaid gluteeni või nisu allergia või talumatuse vorme. Nende testidega otsitakse:

• IgA anti-gliadin antikehad
• IgG anti-gliadin antikehad
• IgA anti-endomysial antikehad
• Koe transglutaminase antikehad (IgA and IgG kaheldavate juhtumite korral)
• kõik IgA antikehad
• HLA DQ2 ja DQ8 tsöliaakia genotüpiseerimine (kasutatakse aeg-ajalt, et teha kindlaks geneetilist soodumust).
• Soole biopsia (on hiljutiste uurimuste valguses harva vajalik, kui gluteeni antikehad on positiivse leiuga.

Uue uurimuse valguses, mis käsitleb gluteenitalumatuse ohtlikkust, leiab dr Hyman, et iga antikehade suurenemine on oluline ja väärt gluteeni kõrvaldamist. Paljud arstid leiavad, et anti-gliadin antikehade suurenemine juhul, kui soole biopsia ei näita kahjustusi, on nn vale positiivne. Ehk et test on positiivne, kuid ei tähenda eriti midagi. Kuid enam seda väita ei saa. Positiivne tulemus on positiivne tulemus. Nagu kõigi haigustega, nii on haiguse jätkumine olemas kergest gluteenitalumatusest kuni tsöliaakiani. Kui inimese antikehade näit on suurenenud, peaks ta loobuma gluteeni tarbimisest ja jälgima, kas sellel on seost oma tervise probleemidega.

Nii et tükike leiba ei olegi enam nii ohutu ja tore!!! Jälgi artiklis kirjeldatud nõuandeid, mis aitavad mõista, kas gluteen võib olla sinu tervisehädade põhjuseks. Gluteeni oma menüüst eemaldamine võib aidata tagada elukestvat tervist.

(koostatud Dr Mark Hyman artikli “Gluten: What You Don’t Know Might Kill You” põhjal)

Olen leidnud infot ka ristreaktsiooni kohta kofeiini tarbimisel http://www.thehealthyhomeeconomist.com/gluten-issues-or-celiac-dont-drink-coffee/ Ehk et kui ei saa süüa gluteeni, siis ei saa tarbida ka kofeiini, sest kehas tekib samasugune reaktsioon nagu gluteeni korralgi.

………

Kuidas toituda tsöliaakia korral:

Gluteenitalumatuse ja tsöliaakia puhul soovitatakse SCD dieeti, mis on rangelt teravilja, laktoosi, tärklise ja suhkruvaba. Dieet välistab süsivesikud, mida soolepõletikuga isikud ei suuda seedida. Seetõttu esineb neil süsivesikute malabsorptsioon, fermentatsioon, bakterite ülekasv, nende kõrvalproduktide ja lima üleproduktsioon. See toob kaasa põletiku ja soole limaskesta kahjustuse. Vältima peab disahhariide ja komplekssuhkruid, selliseid toite nagu teravili, kartulid, jamss, pastinaak, kikerherned, soja, idud ja igat sorti suhkrud, v.a. mesi, kõiki piima ja laktoosi sisaldavaid tooteid.
SCDdieet keskendub ka omega-6 rasvhapete vähendamisele ja omega 3 rasvhapete sisalduse tõstmisele ning keskmise ahelaga triglütseriidide hulga suurendamisele. Vähendatakse kõiki aineid toidus, mis võivad kahjulikult mõjuda mao-sooletrakti tervisele.
Dr. Haas’i teooria oli selline, et seedumata süsivesikud sooles annavad kütust bakterite ja pärmseente kasvuks ning põhjustavad nende tasakaalutust. Ta uskus, et bakteriaalne ülekasv häirib ensüümide tegevust ja takistab süsivesikute imendumist ja seedimist. Seetõttu jäävad need seedimata ja toidavad veel rohkem baktereid, moodustades niimoodi nõiaringi.
Pärmseente ja bakterite poolt toodetakse toksiine ja happeid, mis kahjustavad sooletrakti limaskesta. Limaskesta kahjustused on toksiinide, hapete ja seedumata süsivesikute poolt tekitatud.

(SCD dieedi kirjeldus võetud http://www.vianaturale.ee/scd-diet)

……

Kahjuks ei saa tsöliaakia ega gluteenitalumatusega inimene toitumise osas enamasti otseselt abi diagnoosi pannud arstilt. Samuti võib igalt poolt leida vastakat informatsiooni. Näiteks soovitab Eesti Tsöliaakia Selts süüa maisi, hirssi, riisi, tatart, kinoat. Aga samas käivad vaidlused selle üle, kas tsöliaakiahaiged ikka võivad hirssi kasutada, sest see sisaldab nisu alfa-gliadiinile sarnaseid prolamiine. Ka tatra valk sarnaneb oma omadustelt väga nisujahu gluteenile. SCD dieedi järgi on mais, hirss, tatar, riis ja kinoa keelatud. Kinoa on näiteks SCD dieedi järgi keelatud selle pärast, et ta sisaldab 60% tärklist, seega ei lase tsöliaakiahaigel paraneda. SCD dieedi järgi on lubatud tarbida soola, samas teise allika järgi kriibib sool niigi kahjustatud seedekulgla pinda ja hävitab elusrakke (http://paikesetoit.blogspot.com/2012/02/sool-kas-loomulik-maitseaine.html).

Allolevalt lingilt leiad täpse loetelu SCD dieedi lubatud ja keelatud toiduainetest. Kuid jääb juba igaühe enda otsustada, kas just kõik lubatud toiduained ka tervislikud on:

http://www.breakingtheviciouscycle.info/legal-illegal/listing/A/

Näiteks võib süüa spargelkapsas, peet, brokkol, kapsas, lillkapsas, porgand, seller, kurk, baklažaan, küüslauk, lehtkapsas, aedsalat, seened, sibulad, herned, paprika, kõrvits, spinat, kabatšok, aedoad, läätsed, tomat, vesikress. Kuid süüa ei tohi näiteks kikerherneid, mungube, nuikapsast, kaalikat, sest nende kiudainete sisaldus on suur. Samuti pole lubatud konserveeritud toit. See muidugi ei tähenda, et inimene ei võiks avastada, et ta ei saa süüa herneid, kuid kaalikas on täitsa sobilik – iga dieedi juures peab alati kuulama ka oma keha.

Puuviljadest peaks kõik olema lubatud. Kuivatatud puuviljade puhul on oluline jälgida, et neile poleks lisatud suhkrut või siirupit. Oluline on jälgida ka maitseaineid – keelutad on näiteks karripulber, ka sibula ja küüsluagupulbrid, sest sisaldavad paakumisvastaseid aineid. Kui puhituse probleemid jätkuvad ja esineb ka kõhulahtisust ning menüüsse on alles jäänud ainult köögi- ja puuvili, siis on kaks teooriat, millest kummastki arst suure tõenäosusega ei räägi:

1. fruktoosi imendumishäire – haiguse tõttu võivad tekkida probleemid köögivilja suhkru ja puuvilja suhkru e fruktoosi imendumisega, viimast nimetataksegi fruktoosi imendumishäireks (fructose malabsorbtion). Fruktoos e puuviljasuhkur jääb haigetesse sooltesse vedelema, olles toiduks halbadele pakteritele, mis ei lase põletikul kaduda ja sooltel terveks saada. Haige peaks piirama puuvilja ja teatud köögivilja söömist u 6-8 nädalaks. Lubatud on madala suhkrusisaldusega puuviljad nagu näiteks banaan, ananass, kiivi, apelsin, viinamarjad, kuid üks puuvili ühe toidukorra ajal. Ka maasikad ja punased sõstrad on madala suhkru sisaldusega (http://scdlifestyle.com/2010/09/why-fructose-malabsorption-causes-gas-cramping-and-diarrhea-and-how-to-bea-it/ ;  http://www.practicalgastro.com/pdf/August07/Aug07BarrettArticle.pdf)

2.dr David Klein väidab aga, et probleem on põhjustatud köögiviljast, ja et ainult puuviljast toitudes on võimalik ennast terveks ravida. Kõhulahtisus tähendab ainult seda, et keha vabaneb toksiinidest. Tema ravis ennast sel moel terveks verisest raskest soolepõletikust ja on sellega terveks aidanud saada väga paljudel inimestel. Alguses võib probleem võimenduda, kuid seejärel saabub tervenemine, samas on oluline jälgida, et süüakse ühe korraga sobivaid puuvilju – näiteks mitte segada haput magusaga . dr David Klein kirjutab järgmist :

Meditsiiniinimesed usuvad ekslikult, et kehas olev põletik on autoimmuunsüsteemi nähtus – see teooria pole korrektne ja on ebaloogiline; keha eesmärk on ennast tervendada, mitte ennast kahjustada. Põletik on tervendamise märk; Keha tekitab sooltes põletiku eesmärgiga lõpetada ja teha kahjutuks väga mürgist ainet. Kui põletikus sooltega inimene lõpetab ebatervislike faktorite (näiteks toit) kasutamise ja võimaldab endale puhkust, mis on tervenemiseks vajalik, teeb põletik oma töö rahulikult lõpuni ja soolestik paraneb iseenesest. NB! See pole teooria – see on teaduslikult tõestatud fakt, mida mina ja teised oleme kogenud. Samas aga ei painuta meditsiin ennast füsioloogia seaduse alla, ega toeta keha enesetervendamise võimet. Medikamentidel puudub raviv võimekus (healing intelligence); kehal on aga olemas kogu tervenemiseks vajalik tarkus.

Haavandid on samuti keha poolt tekitatud selleks, et ära kaotada liigne kogus toksilisi jäätmeid. Keha tarkus loob haavandi kui avatud väljapääsu, elimineerimaks juba säärases koguses tekkinud toksiine, mida keha ei suuda enam ainuüksi põletikuga ära kaotada. Haavandid on keha eneseparandamise märk, need on osa paranemisest. Kui inimene lõpetab ebatervislike faktorite tarbimise, paraneb ka haavand iseenesest. Ka see pole lihtsalt teooria, vaid teaduslikult tõestatud fakt.

Inimese kehas on bakteritel kaks funktsiooni

1) muuta mõningaid toitaineid vitamiinideks

2) puhastada jäätmetest.

Bakterid mängivad meie kehas alati kasulikku rolli. Nad ei nakata meid. Kui kehas on surnud, mittetoitvat ainet, nagu näiteks oma aja ära elanud rakud ja surnud küpsetatud toit sooltes, siis muunduvad bakterid ja hakkavad ebatervet ainest sööma. Seda nähtust kirjeldas Prantsuse bioloog Antoine Bechamp 19 sajandil. Kahjuks aga juhtis Luis Pasteur´i töö meie ühiskonda õigelt teelt kõrvale, pannes uskuma, et bakterid põhjustavad haigusi. Veelkord – bakterid ei põhjusta haigusi. Ja kui loed Douglas Hume „Bechamp or Pasteur?“ (Tervise allikas, Westville, Lõuna-Aafrika), leiad, et Pasteur väitis ka ise oma karjääri lõpus, et tema pisikuteooria oli vale.

„Ebasõbralikud“ bakterid on tegelikud „sõbralikud“, mis on muteerunud toksilise aine tõttu ja teenivad „sõbralikku“ toksilise aine söömisefunktsiooni (või puhastamise kuni kõrvaldamiseni funktsiooni). „Ebasõbralikke“ baktereid süüdistatakse ekslikult kui haiguse põhjustajaid, kuid bakterid EI PÕHJUSTA haigusi. Bakterid tegutsevad lihtsalt jäätmetest puhastajatena nii väljas- kui seespool keha.

Ravimid on inimese füsioloogiale võõrad ja ebaloomulikud, ega oma tervendavat võimekust. Ravimid on alati keha jaoks toksilised ja rammestavad. Nende pikaajaline kasutamine viib füüsilise ja vaimse tervise halvenemiseni. Keha tajub ravimeid alati kui kahjulikku mürki. Kui kehal on piisavalt energiat, siis üritab see ravimeid neutraliseerida ja eliminieerida. Suunates oma energia ravimi neutraliseerimisele ja kõrvaldamisele, võivad haiguse sümptomid vaibuda või liikuda teise keha osasse. Seega suruvad medikamendid sümptomeid maha. Vähenenud sümptomid või sümptomite puudumine ei viita tervenemisele: me ei saa olla terved ja vältida edasisi haiguse sümptomeid (nagu näiteks koliidi ägenemine), kui meie keha on toksilise toidu ja tablettide sadamaks.

Koliiti võib lugeda lihasööjate haiguseks. Küpsetatud punases lihas ei ole kiudaineid, sellel on madal veesisaldus, see on puhitama ajav ja kleepub soole seinte külge ehitades kihi kõvenenud kattu. See on lima tekitav, selle kuumutatud rasv on vähkitekitav, selle seedimine võtab aega kuus või rohkem tunde, röövides väärtuslikku seede- ja närvisüsteemi energiat, mida on vaja hoopis tervenemiseks, ja see ei seedu lõpuni, seega see mädaneb sooltes, tekitades mürgiseid gaase nagu hüdrogeensulfiid, ammoniaak, histamiin, türamiin, putrescine, indoles, skatoles, purines ja cadaverine, mis kõik ärritavad ja mürgitavad soolt ja ruineerivad meie tervist.

Toored puuviljad ja köögiviljad on meie loomulik toit, need on kõige toitvamad ja tervislikumad. Tooreid köögivilju ei tohi süüa, kui inimesel on parasjagu soolte põletik.  Mahlana on nad väga kasulikud ja tervendavad. Puuvilja suhkur on naturaalselt stimuleeriv ja nad abistavad keha puhastumisel toksilisest ainest, mis mürgitab soole kudesid.  On äärmiselt oluline, et kõik inimesed teaks:

1) kuidas süüa loomulikku toitu õigesti (õige toidu kombinatsioon);

2)juhuslik söömine viib alati gastriidi ja haiguseni (halb toidu kombineerimine);

3) kui inimesed söövad puuvilja ja neil on hiljem kõhulahtisus, siis on see keha vastus puhastumisena, ja on ekslik järeldada, et puuviljade söömine pole tervislik;

4)on elementaarne teha läbi loomulik soolte puhastamine ja kui ilmneb kõhulahtisus, siis see möödub, kui sooled on puhtaks saanud. Kõhulahtisus on loomulik tervist taastav reaktsioon. Inimene ei saa saada terveks, kui ta manustab sooltesse rämpsu – me peame puhastuma!

Põhjused, mis kutsuvad esile soolepõletikku:

1. eluviisi stress, söömisharjumused: süüa toitu, mis pole kooskõlas meie bioloogiaga, põhjustab toksililisust ja seedimatust.

2. vaimne stress (mis sisaldab ebakorrektseid, jõudu röövivaid uskumusi tervise ja haiguste kohta).

3.Sotsiaalne stress (liiga pikad töötunnid.

4. Keskkonnast põhjustatud stress (saastatus).

Geenid ja pisikud ei põhjusta sooltes põletikku, pigem põhjustavad põletikku elustiili valikud ja tervist ning haigusi puudutavate teadmiste puudumine. Teiste sõnadega, me peame õppima, kuidas taastada tervis tervislikult elades ja süües.

Viimased kaks sajandit on Naturaalse Hügieeni õpetajad ja arstid õpetanud bioloogiliselt korrektset toitumist, mis põhineb õigel arusaamisel meie bioloogilistest põhimõtetest ja füsioloogilistest vajadustest ja piirangutest. On tõestatud, kuid mitte täieliklt aktsepteeritud fakt, et me oleme puuviljatoidulised, ehk me oleme disainitud arenema ja õitsema lihtsa tervikliku taimse toiduga, mis koosneb põhiliselt puuviljast. Me võime toituda kui omnivoorid, kuid see viib alati haiguste ja kannatusteni.

Olen dr Klein´i inglisekeelse raamatu läbi lugenud ja võin isiklikust kogemusest lähtuvalt kinnitada, et kui ka miski ei aita, siis selle õpetuse järgimine aitab kindlasti (http://www.colitis-crohns.com/facts.html ).

Taimne, orgaaniline, rasvavaba, soolavaba toit, toormahlad jne on ka dr Gersoni õpetuses, kes on terveks ravinud nii kasvajatest, kui muudest haigustest http://gerson.org/gerpress/the-gerson-therapy/ Teiste hulgas on ennast dr Gersoni õpetust järgides terveks ravinud diabeedist Albert Scweitzer.

Igal juhul on puuviljatoitumine üldiselt viis, kuidas elada, on see siis juba haiguse ajal või peale haigust http://www.paikesetoit.ee/10859/

Kust leida vajalikke vitamiine

Võib öelda, et toitumisele hakkasin tähelepanu pöörama umbes 6 aastat tagasi, kui vahetasin valge suhkru rafineerimata roosuhkru vastu. Kui aga paar aastat tagasi muutus tervis väga halvaks, hakkasin täpsemalt uurima, mida söön ja kuidas söödu kehale ja vaimule mõju avaldab. Nii sai minust taimetoitlane. Minu üllatuseks aga teavad inimesed üldiselt väga vähe sellest, mida nad alla neelavad. Näiteks väidetakse mulle, et inimesel on vaja loomset valku. Pean tõdema, et selliseid väiteid esitavad need, kes ilma igasuguste küsimuseta söövad briljantrohelist (kasutatakse maiustuste valmistamisel) ja muid kantserogeenseid aineid. Ja neile on üllatuseks, et uuringute kohaselt on taimetoitlased kaks korda vastupidavamad kui need, kes söövad liha (Fisher, 1907. “The influence of Flesh Eating on Endurance”. Yale Medical Journal; Analoogsed uuringud, mis viis läbi doktor J.H. Kellogg sõjasanatooriumis Michigan´is, andsid samasugused tulemused. Brüsseli Ülikooli doktorid J. Loteyko ja V. Kipani viisid läbi uuringud eesmärgiga kontrollida doktor Fisheri uurimuste tulemusi). Ning et organism on võimaline omandama ainult 10% lihas sisalduvatest valkudest ja kaloritest, ülejäänud 90% on kasutu rämps. Inimese seedekulgla omastab aedoavalke paremini kui näiteks kala- või lihavalke. Aedoavalk on lihavalgust väärtuslikum ning ubades on kuus korda rohkem valke kui piimas ja kolm korda rohkem kui nisuleivas. Iseasi on see, kui oluline see valk siis ikkagi on  ( http://paikesetoit.blogspot.com/2011/05/mis-on-uldse-valk.html ; http://paikesetoit.blogspot.com/2012/08/kuidas-sa-oma-valgud-katte-saad.html ). Valgutoitudest on veel esile toodud läätsed, kikerherned, kinoa, pähklid (mandel, indiapähkel, pistaatsiapähkel), tofu, sojatooted, spinat, brokkoli, kanep, chiaseemned, seedri-, seesami-, päevalille-, mooniseemned, kakaopulber.

Samuti olen saanud küsimusi, et kust sa siis näiteks rauda saad. Seepärast koostasin väikese julgustava ülevaate sellest, kust inimene võib leida vajalikke vitamiine.

Nimetus	Toit	Märkus
Raud	Punased oad, läätsed, kikerherned, kinoa, tatar, pruun riis, amarant, kuuseokkad, hirss, pähklid, seemned, virsik, kuivatatud puuviljad nagu rosinad, ploomid, aprikoosid, viigimarjad, mesi, küüslauk, peet, arbuus, kõrvits, avokaado, tomat, spargelkapsas, lehtsalat, vaarikad, mustsõstrad	Raud kindlustab nahas rakuhingamist, olles mitme oksüdatiivse fermendi koostises. Nahahaigusi põdevad rauavaegusaneemiaga patsiendid paranevad aeglaselt ja halvasti.Vastavalt uuringutele saab inimene 80% rauda taimsest toidust. Raua imendumist neljakordistab selle tarbimine koos 75 mg C-vitamiiniga
Magneesium	Kinoa, amarant, taimede rohelised osad, lehtsalat, banaan, ananass, avokaado, mandlid, tatar, hirss, mesi, porgand, küüslauk, peet, õun, kiivi, mustsõstrad	Magneesiumi imendumine toimib koos D-vitamiiniga. Magneesiumi viib kehast välja alkohol, pinnapealne uni, stress, rohke suhkru taribmine. Imendumist häirib teravili
Kaalium	Tatar, amarant, hirss, avokaado, nektariin, banaan (358 mg 100 g kohta), mango, dattlid, aprikoos, kiivi, ananass, arbuus, rosinad, visikud, ploomid, seemned, lillkapsas, spargelkapsas, kartul, kõrvits ja teised köögiviljad, mesi, küüslauk, porrulauk, avokaado, tomat, mustsõstrad, vaarikad	Küüslauk säilitab enamuse oma tervistavad omadused ka kuumutamisel (hautamine)
Kaltsium	Lehtkapsas, naeri lehed, mandlid, viigimarjad, dattlid, päevalilleseemned, brokkoli, till, petersell, seesamiseemned, pähklid, pruunvetikas, banaan, ananass, kinoa, amarant (kaks korda rohkem kui piimas), apelsin (keskmine apelsin sisaldab sama palju kaltsiumit kui u 28 g Brie juust; mesi, porgand, küüslauk, peet, kõrvits, avokaado, spargelkapsas, mustsõstrad, lehtsalat, vaarikad	Toimib koos A- ja C-vitamiiniga. Kaltsiumit viib kehast välja alkohol, nikotiin, kofeiin, suhkur, gaseeritud joogid, sool, spinat, rabarber
A-vitamiin	Oranzid ja kollased köögiviljad (n paprika, kõrvits, porgand, tomat), nektariin, apelsin, papaia, kiivi, virsik, kuuseokkad, banaan, hurmaa, mango, inka marjad, arbuus, peet (sisaldab beetakarotiini, mis ainevahetuse käigus muutub A- vitamiiniks), avokaado, mustsõstrad, kurk, vaarikad	Vastutab naha ja tema follikulaarse süsteemi sarvestumise ning rasunäärmete sekretoorse funktsiooni õige regulatsiooni eest. Ta soodustab taastumist ja intensiivistab oksüdatsiooni.Süües suvel korrapäraselt mangosid, ladestame maksa piisava vitamiin A varu, millest organismile piisab terveks ülejäänud aastaks ilma, et tekiks A-vitamiini puudust (lisaks A-vitamiinile on maksas ka folaadi ehk B9 varu, mille suurepäraseks allikaks on samuti mango). Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt.
D-vitamiin	Päevalilleseemned, dattlid, munakollane, või, rikastatud piimatooted, amarant, kiivi, avokaado, PÄIKE – ainuüksi 12 minutit keskpäevases päikesevalguses paljaste säärte ja käsivartega annab valgele naisele keskmiselt 3000RÜ-d D-vitamiini.	Imendumiseks on vaja boori ning just taimed on heaks boori allikaks, eriti on esile toodud karulauku. Imendumist takistavad: kortikosteroidid, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, alkohol.Teravilja manustamine vähendab D-vitamiini imendumist. Imendumishäired peensooles, neerude haigestumine.
E-vitamiin	Kinoa, amarant, taimsed õlid, seemned, pähklid, oliivid, päevalilleseemned, mango, porgand, õun, kiivi, avokaado, lehtsalat, vaarika lehed	Võimendab A-vitamiini toimet. Osaleb naha metabolismi protsessides. Imendumist takistavad: mineraalõlid, raua liig, klooririkas joogivesi, suu kaudu manustatavad kontratseptiivid, antibiootikumid, rääsunud rasvad. Kuumtöötlemisel kipub lagunema.
K-vitamiin	Petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, lillkapsas, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, kartul, mais, herned, oad, mango,õun, kiivi, porgand, avokaado, tomat	Terve inimese seedekulgla mikroflora sünteesib K-vitamiini ise. Imendumist takistavad: aspiriin, mineraalõli, rääsunud rasvad.
B1	Idud, tatar, pähklid, pruun riis, amarant, tomat, mango, banaan, porgand, arbuus, õun, porrulauk	Aitab hästi reguleerida vegetatiivse närvisüsteemi funktsionaalseid häireid. Datlid, kurk, till, lehtsalat, pirn, avokaado, mustsõstrad, vaarikad sisaldavad samuti B-grupi vitamiine. Imendumist takistavad: östrogeen, alkohol, sulfoonamiidid.
B2	Tatar, mandlid, brokoli, kaunviljad, seemned, muna, juust, amarant, tomat, mango, banaan, porgand, õun, porrulauk	Annab uriinile erekollase värvi, kui teda on palju (see näitab ka B2 hulka kehas). Osaleb energia produktsioonis. Puudusel tekib kiirelt paljunevates rakkudes energia puudus (nahas ja limaskestades). B2 on kahe tähtsa energia produktsioonis osaleva ensüümi koostisosa: flaviin mononukleotiid FMN ja flaviin adeniin dinukleotiid FAD, aitab hoida limaskestad tervena. Teda on vaja nägemiseks, küünte, naha ja limaskestade ja juuste normaalseks kasvuks, vitamiin B2 soodustab kasvu ja arengut.
PP, B3	Tatar, seemned, pähklid, seened, mango, banaan, porgand, porrulauk, pirn, tomat, lehtsalat, vähesel määral kurk	Nikotiinamiid (vitamiin PP, B3) on naha jaoks tähtis oma fotodesensibiliseeriva toime tõttu. Nikotiinamiidi defitsiidi tunnuseks on nn vinahigi. Imendumist segavad: alkohol, kohv, suhkur, tärklis, antibiootikumid, östrogeenid.
B5	Kaunviljad, rohelised köögiviljad, seened, pähklid, kartul, tomat, piim, munad, mango, banaan	Pantoteenhape (vitamiin B5) on kuulus oma nahka taastavate omaduste poolest. Koensüümina A osalevad pantoteenhape ja tema soolad kui vesilahustuvad vitamiinid mitmes ainevahetusprotsessis. Nahas esineb koensüümi A ainult marrasknahas, st kõige pindmisemates kihtides. Pantoteenhape suurendab epidermises mitooside arvu, soodustades rakkude kiiremat paljunemist ja aidates seega kaasa naha kiiremale paranemisele. Imendumist takistavad: kohvi, östrogeen, alkohol, sulfoonamiidid.
B6	Banaanid, kaunviljad, pähklid, munakollane, tomat, mango, arbuus, lillkapsas, peet, õun	Vitamiin B12 on tihedas seoses B6-ga. Viimase defitsiit viib B12 imendumishäireteni seedetraktist. Koos foolhappega osalevad B6 ja B12 hematopoeesis, hemoglobiini sünteesis.Hävib praadimisel, hautamisel. Imendumist takistavad: alkohol, östrogeen.
H	Pähklid, idud, kama, munakollane, avokaado	Keharakud teda ei tooda, aga toodetakse soole mikrofloora poolt. Jääb sageli sooletraktis seotuks ning temast imendub vaid 8-15%. Osaleb rasvade ja aminohapete tootmises ja kasutamises. Ilma temata saab ainevahetus tõsiselt kannatada. – Biotiini puudus tekitab probleeme polüküllastamata rasvhapete sünteesis, veresuhkru sünteesis ja BCAA (hargnenud ahelaga aminohapete) lõhustamises. – Biotiini on vaja foolhappe, pantoteenhappe ja B12 vitamiini toimimiseks ja ainevahetuseks ning kaunite ja tervete juuste tarvis. Selle puudus on peamine naha ketenduse põhjus.Teda peaks kasutama kompleksis tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe, C-vitamiini, püridoksiini, niatsiini, E-vitamiini ja B12- vitamiiniga.Imendumist takistavad: toores munavalge, sulfoonamiidid, östrogeem, alkohol, parkainete rikas tee.
B9, 10, 11	Kaunviljad, brokoli, lillkapsas, rohelised taimeosad, paprika, pähklid, maasikad, avokaado, oad, aprikoos, kõrvits, porgand	Foolhape (B9) reguleerib vereloomet, osaleb koliini ja metioniini ainevahetuses ja hoiab korras ka rasvainevahetust. Imendumist takistavad – östrogeen, vesi, sulfoonamiidid.
B12	küpsed banaanid (pruunika koorega), munakollane, juust, piim, inka marjad, õietolm, Vitamiin B12 koensüüme on leitud pähklites, seemnetes ja kõigis levinud rohelistes lehtedes, puuviljades ja paljudes aedviljades.	Vitamiin B12 ei toodeta ei taimede ega loomade poolt. Ainult bakterid omavad vitamiini sünteesiks vajalikke ensüüme. B12 osaleb aktivaatorina metioniini ja koliini sünteesis, mõjutab karotiini muutumist A-vitamiiniks.Terve inimese organism sünteesib seda ise. B12 näol on pm tegemist bakteri elutegevusest tekkinud jäägiga, seega mõtlema peaks eelkõige sellele, mis hävitab meie kehas baktereid, mille elutegevuse tulemusena see vitamiin tekib. Bakter toodab seda meile, metaboolselt kasuliku ja vajaliku B12 vorm on töötlemata värskes taimses toidus sh ka pähklites ja seemnetes. Nii öelda B12 defitsiidi tegelik probleem on kahjustatud seedesüsteem ja toitainete imendumise häired, mitte vitamiini enda defitsiit.Imendumist segavad: happed, leelised, vesi, alkohol, östrogeenid, unerohud.
C	Puu- ja köögivljad (n paprika, kaalikas, brokoli, tomat, kurk, kapsas, kartul, õun, pirn, ploom, mango jne) marjad, tsitruselised, kiivi, kuuseokkad, arbuus (aitab ennetada ka söögitoru- ja maovähki), astelpaju, kibuvits, mesi	·    naha, igemete, peenikeste veresoonte (kapillaaride), hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks; eriti  sidekoe valkude (kollageeni ja elastiini) normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; ·    mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; ·    keskse vesilahustuva antioksüdandina veres ja rakkudes osaleb C-vitamiin E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; ·    seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke   pärssimiseks; ·    immuunsüsteemi tugevdamiseks; ·    mitmesugusteks paranemisprotsessideks. Vitamiin C stimuleerib regeneratiivseid protsesse, suurendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste suhtes ja seda tänu leukotsüütide fagotsütoosivõime suurendamisele. C-vitamiinil on detoksikatiivseid ja desensibiliseerivaid omadusi ning ta reguleerib naha pigmentatsiooni – on suuteline nahka pleegitama. Paljudel kroonilisi nahatõbesid põdevatel inimestel on nahas C-vitamiini mitu korda vähem kui tervetel, siit ka suurem sekundaarsete nakkuste oht. Madalaim C-vitamiini tase on organismis talviti ja kevaditi.Imendumist segavad: alkohol, suitsetamine, oksüdatiivne stress, palavik, aspiriin, paratsetamool, antihistamiinsed preparaadid, östrogeenid.
Omega 3 rasvhape	Linaseemned, chia seemned, amarant, kõrvitsaseemne õli, avokaado, mustsõstraseemnetest pressitud õli	Üle 2 sp linaseemneid päevas ei tasu süüa.  Et linaseemneõli sisaldab ohtralt küllastumata rasvhappeid, siis ei ole hea seda kuumutada. Tasub teada, et õhuhapniku vaba juurdepääs, soojus ja valgus on kolm linaseemneõli kõige suuremat vaenlast: põhjustavad selle kiiret rääsumist.
Omega 6 rasvhape	Chia seemned, linaseemned, amarant, kõrvitsaseemne õli, avokaado, mustsõstraseemnetest pressitud õli	Amarandiseemned ja jahu sisaldavad üsna palju polüküllastumata rasvhappeid, seega on neid parem hoida õhukindlas nõus/pakis külmpakis või sügavkülmas.
Omega 9 rasvhape	Chia seemned, amarant