Inimesel on olemas võimas looduse poolt kaasa antud immuunsüsteem. Immuususe tugevus sõltub paljuski inimese elu- ja mõtteviisist ning keskkonnast. Gunnar Aarma on kunagi toredasti öelnud – inimese heaolu ja tervis sõltuvad 70% tema mõtlemisest ja tahtest, 10% toidust, 10% hingamisest ja 10% liikumisest. Kui tõstame oma energiat 85% positiivsuseni, nagu boddišatvad, siis kaovad probleemid iseenesest – ja mitte ainult meie sees, vaid ka meie ümber!
Teadusuuringud ärevuse mõjust organismile
Psühholoogiliste stressorite ja haiguste vahelist suhet mõjutab nii stressorite iseloom, arv ja püsivus kui ka indiviidi bioloogiline haavatavus (geneetiline soodumus, vanus, haigused, füüsiline aktiivsus jne) (Sneiderman, Ironson, Siegel, 2005). Igasugust sisemist või välist stiimulit, mis ärgitab bioloogilise reaktsiooni tekkimist, teatakse kui stressi. Selliste stressorite kompenseerimiseks tekkivaid reaktsioone nimetatakse stressireaktsioonideks. Stiimuli liigil, ajastusel ja tõsidusel põhinedes võib stress tekitada kehas erinevaid tegevusi alates muutustest homöostaasis kuni eluohtlike tagajärgede ning surmani. Paljudel juhtudel tekivad füsiopatoloogilised tüsistused stressi tulemusena. Näiteks indiviidid, kes on eksponeeritud stressile (näiteks elamine ja töötamine stressirohkes keskkonnas), haigestuvad suurema tõenäosusega paljudesse haigustesse. Stress võib olla nii käivitav kui halvendav faktor paljude haiguste ja patoloogiliste seisundite puhul (Yaribeygi, Panahi, Sahraei jt, 2017).
Milleks hirmutada inimesi, kui on olemas palju teadusuuringud stressi panusest tervise halvanemisse? Stressi/depressiooni halb mõju tervisele on teada neile, kes on võtnud vaevaks teadusandmebaasides avaldatud uuringuid jälgida. Eeldatavalt on nende hulgas ka arste. Kui jätta inimestele mulje, et viirus varitseb neid iga nurga taga ja murrab nad kiskja kombel maha ning nad ei saa midagi oma tervise heaks ära teha (peale vaktsiini süstimise), siis kaasneb sellega hirm, jõuetus, abitus. Kui aga inimesed teavad, et nad saavad oma valikute, eluviisi ja mõtteviisiga väga palju enda heaks ära teha, siis ainuüksi sellel teadmisel võib olla tervendav jõud.
On olemas mitmeid looduslikke-loomulikke immuunsust tugevdavaid tegevusi ja toite, mida on uuritud teaduspõhiselt. Järgnevalt tutvustan mõningaid neist lühidalt.
Wim Hof meetod (Hof, 2015)
Sissehingatava hapniku kogus mõjutab energia kogust, mis vabastatakse keharakkudes. Molekulaarsel tasandil edeneb see läbi erinevate keemiliste ja füsioloogiliste protsesside. Hingamine on kõige kergem ja kõige olulisem osa autonoomse närvisüsteemi kontrollimiseks ja juhtimiseks. Tegelikult on ka nii, et hingamise viis mõjutab väga suurel määral keha keemilisi ja füsioloogilisi protsesse.
Wim Hof on oma hingamistehnikat kirjeldanud järgnevalt:
„Sellega, et sa ei hinga täielikult välja, saavutad olukorra, kus kopsudesse jääb õhujääk. Kui oled sel moel sisse-välja hinganud 30 korda, ei hinga sa enam peale välja hingamist uuesti sisse, vaid ootad sissehingamisega, kuni su keha vajab uut hapnikukogust. Peale seda hingad sisse ja ootad mõne aja enne kui välja hingad ning peale väljahingamist algab kogu protsess uuesti (Wim Hof´i juhendatud hingamine algajatele on leitav youtube´st). Hingamisharjutuse ajal võid sa kogeda kergust, lõdvestust, kipitust vms. Sellist hingamist tehakse mitu ringi.
Treenides ennast aktiivselt hingama, saavutad üha rohkem kontrolli terve rea füsioloogiliste protsesside üle kehas. Hingamistehnika abil mõjutad hapniku ja süsihappegaasi suhet veres. Mis juhtub hapnikuga, kui see jõuab keharakku? Kõige pealt muutub hapnik süsihappegaasiks ja veeks. See protsess leiab aset mitokondrias. Need topelt membraaniga organellid on raku organid, mis on vastutavad energia vabastamise eest selleks, et meie kehad funktsioneeriksid nii nagu peab. Seega on mitokondria raku energiaga varustaja.
Toitainete lõhustamine on seotud hapniku ülekandega. Selle tulemuseks on molekul nimega ATP (adenosine triphosphate). Seda mehhanismi nimetatakse aeroobseks dissimilatsiooniks. See aatom on hädavajalik sisuliselt iga kehaga soetud liikumise puhul – alates musklite liikumisest kuni toitainete ning jääkainete ülekandeni rakkudesse ja rakkudest välja. Enamgi veel – ATP on hädavajalik elektriliste signaalide tootmiseks närvisüsteemis. Ilma hapnikuta (ja õige toitumiseta) ATP-d lihtsalt ei ole.
Süstemaatiliselt ja sügavalt sisse ja välja hingates kasvab veres oleva pH-väärtus (muutes vere aluselisemaks), samal ajal väheneb happelisus. Tavaliselt on keskmine pH-väärtus 7,4. hingamistehnikat kasutades tõuseb see märkimisväärselt. E-coli eksperimendi raames mõõdeti pH-väärtuse tõusuks kuni 7,75. Sel moel suudavad keha rakud toota (aeroobse dissimilatsiooni kaudu) ATP-d palju pikemalt ja palju efektiivsemalt, ja samal ajal ennetada piimhappe tootmist.
Wim Hof meetod: meeleseisundi ja meditatsiooni/keskendumise treening
Üldiselt on teada, et tugev meel on oluline relv, kui tegemist on mõtteviisi, teostamise ja saavutamisega. Wim Hof meetodi puhul on tugev meel vajalik, et vabastada oma sisemine jõud. Keskendumine/meditatsioon on oluline osa sellest. Näiteks kui Wim Hof ei keskenduks, siis ta tunneks külma nagu iga teine.
Radboud Ülikoolis uuriti Wim Hof´i keskendumistehnika mõju tema autonoomsele närvisüsteemile ja immuunsüsteemile. Selle eksperimendi vältel süstiti e-coli bakterid Wim Hofile ja 112. katses osalejale. Sellise aine süstimine paneb keha arvama, et teda rünnatakse. Tavaliselt päädib see immuunsüsteemi ülereageerimisega ning tulemuseks on gripisümptomid (peavalu, palavik, lihasvalu) mitme tunni vältel. Hof aga kannatas vaid kerge peavalu käes ajal, mil gripi sümptomid peaksid olema kõige tugevamad. Tulemused näitasid ka seda, et Hofi kehas oli üle poole vähem põletikuvalke võrreldes teiste katsealustega, kellele seda bakterit süstiti.
See on väga kõnekas, et inimene võib teatud meetodit praktiseerides mõjutada oma immuunsüsteemi. 2013. aastal läbi viidud uuringus (Kox et al., 2014) selgitati, kas ka teised on võimalised oma immuunsüsteemi ja autonoomset närvisüsteemi mõjutama Wim Hof meetodi abil. Hof treenis selleks 12 Hollandist pärit vabatahtlikku 10 päeva jooksul. Vabatahtlikud harjutasid sisse ja väljahingamist, meditatsiooni tehnikaid (et saavutada ülim fokuseeritus) ja lisaks harjutati neid järk-järgult külmaga. Tavaliselt võib keha sellele reageerida üsna tugevalt ning tulemuseks on korralikud gripisümptomid. Märkimisväärne on aga see, et vabatahtlikel, kes olid Wim Hof meetodit praktiseerinud, oli märksa vähem külmetuse sümptomeid (pearinglus, peavalu, külmavärinad, lihas- või seljavalu), kui kontrollgrupis.
Mitmete uuringute tulemused rõhutasid ka seda, et Wim Hof ja need, kes tema meetodi järgi harjutasid, on võimelised aktiivselt tõstma stressihormooni konsentratsiooni veres. Selle protsessi käigus aeglustub põletikuvalkude tootmine organismis. Sellisel moel toimides näib, et kuigi tegemist on tüüpilise „võitle-põgene“ stressreaktsiooniga, siis seda saab juhtida.
Uuringute järgi näitasid testgrupi vereanalüüsid märksa vähem põletikuvalkude olemasolu kui kontrollgrupil. Wim Hof meetodi praktiseerimise tagajärjel oli testgrupis osalejatel organismis rohkem stressihormooni. See hormoon vabastatakse kehas, et suurendada sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust, mis surub maha immuunsüsteemi loomupärase reaktsiooni (s.o siis ülereageerimise). See on üsna märkimisväärne, eriti arvestades, et aastakümneid on meditsiinisüsteemis väidetud, et autonoomset närvisüsteemi ei saa mõjutada. Vereanalüüsid näitavad aga ühemõtteliselt, et autonoomset närvisüsteemi ja immuunsüsteemi saab reguleerida. Teine tähelepanuväärne leid on see, et immuunsus paraneb isegi peale suhteliselt lühikest treeningu sessiooni. Testid näitasid isegi seda, et ka „normaalsed“ ehk treenimata inimesed on enam kui suutelised mõjutama oma immuunsüsteemi.
Uuringute tulemused on jõuliselt demonstreerinud, et neid lihtsaid, kuid efektiivseid tehnikaid praktiseerides lühikese aja jooksul saab iga üks oma tervise üle suurema kontrolli. Wim Hofi meetodit saab seega eristada teistest mediteerimise/keskendumise tehnikatest. WH tehnika eesmärk ei ole keha lõdvestada, vaid pigem aktiveerida, et mõjutada sellega autonoomset närvisüsteemi.
Järkjärguline külmale eksponeerimine
Külmale eksponeerimine on vähem tuntud, kuid väga effektiivne tehnika. Pickkers´i ja tema meeskonna 2011. aastal läbi viidud uurimuses leiti, et Wim Hofi veres oleva põletikuvalgu kogus sel ajal, kui ta oli jääga täidetud tünnis (uurimuses uuriti eelkõige keskendumistehnika mõju), oli tähelepanuväärselt madalam, kui siis, kui kasutati keskendumist ilma külmale eksponeerimiseta.
Jää sees olevalt Wim Hofilt tegelikult ei leitud praktiliselt üldse põletikuvalke, need olid nulli lähedal. Põhjuseks on, et kortisooli tase oli veres tõusnud.
Teises uurimuses (Hopman jt, 2010; Pickkers jt, 2011) leiti, et kui Wim Hof oli 80 minuti vältel jääga täidetud tünnis, siis tema kehatemperatuur jäi püsivalt 37 kraadi juurde. Ka tema südamerütm jäi madalaks ja vererõhk normaalseks. Kuidas see on füüsiliselt võimalik? Uuring näitas, et Hofi ainevahetuse kiirus tõusis 300 protsenti jääs olemise ajal. Selle tulemusena kasvas kehakuumuse tootmine. Teises uuringus, mis viidi läbi Thrombosise Uuringute Instituudis (ME, CVS, Documentation Centre, 1994), leiti, et inimestel, kes käisid igapäevaselt külma duši all, oli märkimisväärselt rohkem valgeid vereliblesid võrreldes inimestega, kes ei käinud. Valged verelibled võitlevad haigustega. Uuringu läbiviijad teatasid, et külma duši võtmise ajal ja peale seda on ainevahetuse kiirem, et hoida keha soojas. Sel ajal aktiveeritakse immuunsüsteem, ning selle tulemusena vabastatakse vereringesse rohkem valgevereliblesid. Uurimuse tulemused viitasid, et külmale eksponeerimine tõstab immuussüsteemi efektiivsust.
Tugev meelestatus on vajalik, et saavutada vajalikku keskendumist ja fokuseeritust, selleks, et kõne all olevaid tehnikaid õigesti teha ekstreemsetes olukordades.
Hingamistehnika aktiveerib erinevad füsioloogilised reaktsioonid ja annab kehale energiat ja vastupidavust. Enamgi veel – hingamistehnikat praktiseerides muudab hapniku O2 ja süsihappegaasi CO2 suhet vereringes – CO2 konsentratsioon langeb märkimisväärselt. Selle korrelatsiooni tasakaalustamine optimeerib keha funtskoone. Samal ajal võib see immuunsüsteemi aktiveerida või maha rahustada. Külmale eksponeerides (nagu näiteks jää) on psühholoogilised mõjud isegi võimsamad. Lihtsamalt öeldes – hingamistehnika aitab kehal jõuda seisundisse, mis on vajalikk, et n.ö ligi pääseda autonoomsele närvisüsteemile ja külmale vastu pidada.
Wim Hofi tasuta inglisekeelne lühikursus ja rohkem infot Wim Hof´ga läbi viidud katsetest on saadaval veebilehel https://www.wimhofmethod.com/practice-the-method
Vitamiinid ja mineraalid
kindlasti tasub jälgida, et vitamiinide ja mineraalide tase organismis oleks korras, sest siis on ka organism tugevam. Enamikul viirusesse nakatunutel on näiteks madal D-vitamiini tase. Rõhku pannakse ka C-vitamiinile. Aga muidugi on väga oluline, et kõik vitamiinid ja mineraalid oleks normis.
Must pässik
Must pässik on raviseen, mis sisaldab erakordselt suures koguses betuliinhapet, superoksiid dismutaasi, triterpeene, looduslikke antiseptikuid, mineraalaineid ja valke – seega tegemist on immuunsüsteemi tugevdajaga, mis võitleb haigustekitajate vastu, aktiveerides tapjarakke, mis puhastavad organismi sisssetungijatest. Must pässik toetab ka närvisüsteemi uuenemist. Musta pässiku toime on bakterite ja viiruste tegevust pärssiv ja põletikuvastane. Musta pässiku ehk tšaaga kasutamist erinevate haiguste raviks on teada vähemalt 16. sajandist Venemaal ja Siberis. HERBA (Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas) andmetest on näha, et musta pässikuga on Eestis läbi aegade ravitud ligikaudu 20 haigust.
Musta pässiku kohta võib internetist leida palju informatsiooni, üks link on siin https://maaelu.postimees.ee/6522849/must-passik-ehk-kasekasn-on-kurjade-tobede-torjuja
Paastumine
Paastumine on mikrobioomi ümber vormimine ja see aitab vähendada nii häid, kui halbu mikroobe organismis. Üldiselt on paastumisel väga hea efekt inimese tervisele. Seda sel põhjusel, et me elame lõputu toiduvaruga maailmas ja meie sageli söömised soodustavad mikrobioomi ülekasvu. Selline heade ja halbade organismide üleküllus paneb meie immuunsüsteemi surve alla. Osaline paastumine ja perioodiline laiendatud paastumine aitavad vähendada sellist mikroobide üleküllust nii, et see langeb tervislikule tasemele. Kui me paastume, siis suudame tavaliselt toidu seedimiseks kuluva energia suunata meie paranemisele ja immuunsüsteemi parandamisele, meie liigestele, ajurakkudele ja teistele kehapiirkondadele (Jockers).
1. Jockers, D. Fasting Transformation: Quickstart Quide.
2. Schneiderman, N., Ironson G., Siegel, S.D. (2005). Stress and health: psychological, behavioral and biological determinants. Annual review of clinical /annurev.clinpsy.1.102803.144141
3. Yaribeygi, H., Panahi, Y., Sahraei, H., Johnston, T.P., & Sahebkar, A. (2017). The impact of stress on body function: A review. EXCLI journal, 16, 1057-1072.
4. W. Hof. (2015). The Wim Hof Method Explained.