Midagi, mida sööd, võib sind tappa ja sa ei pruugi sellest ise teadlik olla! Kui sööd kogu aeg hamburgerit või friikartuleid ja jood kogu aeg kuus limonaadi päevas, siis ilmselt sa tead, et lühendad oma eluiga. Aga kui sööd meeldivat tumedat, krõbedat teraviljaleiba – siis kuidas see saab sulle halb olla? Kuid nii see on – leib sisaldab gluteeni, proteiini, mida leidub nisus, odras, rukkis, speltas, kamutis ja kaeras. Seega on see peidetud pitsasse, pastasse, leiba, wrappidesse, igasugustesse rullidesse, ja enamikesse töödeldud toitudesse. Ilmselgelt on gluteen põhiline osa ameeriklaste toidust. Mida aga enamus inimesi ei tea, on see, et gluteen võib paljudele põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Sa võid ohus olla isegi, kui sul pole tsöliaakiat. Artiklis esitletakse tõde gluteeni kohta, seletatakse lahti selle ohtlikkus ja pakutakse lihtsat süsteemi, mis aitab ohu kahjutuks teha, olenemata, kas inimesel on või pole gluteeniga probleeme.
Gluteeni ohtlikkus
Hiljutine Ameerika Meditsiini Ühingu Ajakirja (Journal of the American Medical Association) poolt läbi viidud uurimus näitas, et inimestel, kellel oli diagnoositud, diagnoosimata ja latentses vormis tsöliaakia või gluteenitalumatus, on suurem oht surra südamehaigustesse ja vähki.
See uurimus vaatles peaaegu 30 000 patsienti ajavahemikus 1969 kuni 2008 ja uuris surma kolmes grupis: need, kellel oli tsöliaakia; need, kellel oli seedeelundkonnas põletik; ja need, kellel oli tsöliaakia latentses vormis või gluteenitalumatus (suurenenud gluteeni antikehad, kuid negatiivne biopsia). Tulemused olid dramaatilised – tsöliaakia haigetel oli enneaegse surma risk 39 % suurem, 72% suurem risk neil, kellel oli seedeelundkonnas gluteeniga seotud põletik ja 35% suurem risk gluteenitalumatusega, kuid mitte tsöliaakiaga haigetel.
See murranguline uurimus tõestab, et inimesel ei pea olema tsöliaakia, mis on kindlaks määratud biopsia teel (mis on traditsiooniline viis), et inimesel oleks tõsised terviseprobleemid ja komplikatsioonid ning isegi surm gluteeni söömise tõttu. Kuid paraku 99 % inimestest, kellel on gluteeni söömisest probleemid, ise seda ei tea. Nad panevad oma haiglase tervise või sümptomid millegi muu arvele, kuid ei seosta seda gluteeni talumatusega, mis on 100% ravitav.
Teine uurimus võrdles 10 000 inimese vereproove 50 aasta jooksul, ja leidis, et selle aja jooksul suurenes tsöliaakia juhtumite arv 400% (hinnatud TTG antikehade järgi)
Kui näeksime, et 400% on suurenenud südamehaiguste või vähi osakaal, siis oleks see esikaane pealkirjaks. Kuid me pole sellest midagi kuulnud. Miks on selline suurenemine toimunud? Kõige hullem allergia gluteenile ja tsöliaakia, mõjutab üht sajast inimesest, või kolme miljonit ameeriklast, enamik neist ei ole ise teadlikud, et neil on selline haigus.
Diagnoosimata gluteeni probleemid lähevad Ameerika tervishoiusüsteemile maksma tohutuid summasid. Dr Peter Green, Columbia Ülikooli Arstide ja kirurgide kolledži kliinilise meditsiini professor, uuris 10 miljonit CIGNA-ga liitujat ja leidis, et need, kellel oli korrektselt tsöliaakia diagnoositud, kasutasid meditsiini teenuseid harvem ja vähendasid oma tervishoiu kulusid rohkem kui 30%. Probleem seisneb selles, et ainult üks protsent neist, kellel see haigus on olemas, saab diagnoositud. See tähendab, et 99% jalutavad oma haigusega ringi ja kannatavad, ilma et ise põhjust teaksid, minnes sealjuures tervishoiu süsteemile maksma miljoneid dollareid.
Ja see pole ainult mõned, kes kannatavad, vaid miljonid. Gluteenitalumatusega inimesi on oluliselt rohkem, kui arvata võiks – eriti neid, kes on krooniliselt haiged. Gluteeni allergia, tsöliaakia, mõjutab ühte sajast inimesest, või kolme miljonit ameeriklast
Miks sellest avalikumalt kuulda pole? Tegelikult on, kuid inimesed ei teadvusta seda. Gluteenitalumatus ja tsöliaakia maskeeruvad tuhandeteks teisteks haigusteks.
Gluteenitalumatus: üks põhjus, kuid palju haigusi tagajärjeks
Uus Inglismaa Meditsiiniajakiri (The New England Journal of Medicine) koostas nimekirja 55 haigusest, mis võivad olla põhjustatud gluteeni söömisest. Nende hulgas on osteoporoid, ärritatud soole sündroom, põletikuline soole haigus, aneemia, vähk, väsimus, haavandid, reumatoidartriit, luupus, multipleksskleroosis ja peaaegu kõik teised autoimmuunhaigused. Gluteen on samuti seotud paljude psühhiaatriliste ja neuroloogiliste haigustega, seal hulgas ärevus, depressioon, skisofreenia, dementsus, migreenid, epilepsia ja neuropaatia (närvi kahjustus). Seda seostatakse samuti ka autismiga.
Olime harjunud mõtlema, et tsöliaakia või gluteeniprobleemid on omased lastele, kellel on diarrhea, kaalulangus ja arengupeetus. Nüüd teame, et see haigus võib ilmneda ka siis kui oled vana, paks ja kõhukinnisuse all kannatav.
Gluteenitalumatus on tegelikult autoimmuunhaigus, mis põhjustab põletikku üle terve keha, see on laiaulatusliku mõjuga kõikidele organitele, sealhulgas sinu aju, süda, liigesed, seedesüsteem jne. See võib olla ainsaks põhjuseks paljude erinevate haiguste taga. Et neid haigusi ravida, ei piisa sümptomite ravist, pead ravima tegelikult põhjust, milleks on tihti gluteenitalumatus. Muidugi ei tähenda see veel seda, et kõik depressiooni juhtumid või autoimmuunhaigused või muud probleemid on kõik põhjustatud gluteenist – kuid on väga oluline seda kontrollida, kui inimesel on mõni krooniline haigus.
Kui me ei suuda tuvastada gluteeni talumatust või tsöliaakiat, põhjustame asjatuid kannatusi ja surma miljonitele ameeriklastele. Gluteenitalumatusest põhjustatud tervise probleemid pole ravitavad paremate ravimitega. Neid on võimalik ellimineerida ainult 100% gluteenivaba toitumisega.
Jääb üle küsimus: miks me oleme nii tundlikud sellele, mis on tegelikult põhiosa meie menüüst? Põhjusi on palju. Selleks on näiteks meie puudulik geneetiline kohanemine heintaimedega, eriti gluteeni sisaldavatega.
Nisu toodi Euroopasse keskajal, ja 30 % eurooplaste järeltulijatest kannavad tsöliaakia geeni (HLA DQ2 või HLA DQ8), mis tõstab gluteeni söömise korral tervisehäirete vastuvõtlikust. Ameerikas kasvatatav nisu omab palju suuremat gluteenisisaldust (mis on vajalik selleks, et teha heledat ja kohevat saia ning hiiglaslikke kringleid), kui need, mida kasvatatakse Euroopas. See super-gluteen on meie põllumajandusse lisatud hiljuti ja sellega on nüüd n.ö nakatatud peaaegu kogu Ameerikas kasvatatav nisu.
Kui tahad kindlaks teha, kas oled üks paljudest miljonitest, kes kannatavad tuvastamata gluteenitalumatuse all, siis järgi lihtsat protseduuri.
Kõrvaldamise diet
Ainus võimalus testida, kas gluteen on tõesti sinu probleem, tuleb kogu gluteeni sisaldav toit kõrvaldada 4 nädalaks (autistlikel lastel on gluteeni mõju kadumisega läinud aega isegi 2 aastat) ja jälgida oma enesetunnet. Loobuda tuleb järgmistest toitudest:
- Gluteen (oder, rukkis, kaer, spelta, kamut, nisu, tritikale, ja kõik toiduained, mis sisaldavad gluteeni)
- Varjatud gluteeni allikad (suppide segud; salatikastmed, muud kastmed; kõik rosinad ei ole ka gluteenivabad, neile lisatakse natuke jahu, et nad ei kleepuks kanistrite seinte külge; ka maltodekstriin ja tärklis ja modifitseeritud tärklis on pärit nisust, v.a. juhtudel, kui on öeldud, et on tegemist kartuli vm maltodekstriiniga; linnaseäädikas, linnased või linnastest maitse- või lõhnaained; sojakaste, sojakastet võib tarbida, kui saab olla täiesti kindel, et see ei sisalda nisu; stabilisaatorid; lõhna- ja maitseained; emulgaatorid; maitsetaimed ja maitseained; pärm, kui pole märgitud, et on gluteenivaba; huulepulgad; teatud vitamiinid, ravimid; margid ja ümbrikud, mida võid lakkuda; isegi plastiliin)
Selle testi korrektseks läbiviimiseks pead 100% kõrvaldama gluteeni oma menüüst ilma igasuguste eranditeta, ka varjatud gluteeni, ja mitte ühtki viilu leiba ega saia (rääkimata küpsistest).
Peale katseperioodi möödumist söö seda uuesti ja jälgi, millised on sinus toimuvad muutused. Kui sa tunned ennast veidigi halvemini, siis peaksid gluteeni sisaldavast toidust täielikult eemale hoidma. See katseperiood annab sulle parema õppetunni, kui ükskõik missugune gluteenitest.
Kui aga oled jätkuvalt huvitatud gluteenitalumatuse või tsöliaakia testist, siis peaksid meeles pidama:
On olemas gluteeni allergia/tsöliaakia testid, mis on kättesaadavad läbi Labcorp või Quest Diagnostics laborite. Kõik need testid aitavad kindlaks teha erinevaid gluteeni või nisu allergia või talumatuse vorme. Nende testidega otsitakse:
- IgA anti-gliadin antikehad
- IgG anti-gliadin antikehad
- IgA anti-endomysial antikehad
- Koe transglutaminase antikehad (IgA and IgG kaheldavate juhtumite korral)
- kõik IgA antikehad
- HLA DQ2 ja DQ8 tsöliaakia genotüpiseerimine (kasutatakse aeg-ajalt, et teha kindlaks geneetilist soodumust).
- Soole biopsia (on hiljutiste uurimuste valguses harva vajalik, kui gluteeni antikehad on positiivse leiuga.
Uue uurimuse valguses, mis käsitleb gluteenitalumatuse ohtlikkust, leiab dr Hyman, et iga antikehade suurenemine on oluline ja väärt gluteeni kõrvaldamist. Paljud arstid leiavad, et anti-gliadin antikehade suurenemine juhul, kui soole biopsia ei näita kahjustusi, on nn vale positiivne. Ehk et test on positiivne, kuid ei tähenda eriti midagi. Kuid enam seda väita ei saa. Positiivne tulemus on positiivne tulemus. Nagu kõigi haigustega, nii on haiguse jätkumine olemas kergest gluteenitalumatusest kuni tsöliaakiani. Kui inimese antikehade näit on suurenenud, peaks ta loobuma gluteeni tarbimisest ja jälgima, kas sellel on seost oma tervise probleemidega.
Nii et tükike leiba ei olegi enam nii ohutu ja tore!!! Jälgi artiklis kirjeldatud nõuandeid, mis aitavad mõista, kas gluteen võib olla sinu tervisehädade põhjuseks. Gluteeni oma menüüst eemaldamine võib aidata tagada elukestvat tervist.
(koostatud Dr Mark Hyman artikli “Gluten: What You Don’t Know Might Kill You” põhjal)
Olen leidnud infot ka ristreaktsiooni kohta kofeiini tarbimisel http://www.thehealthyhomeeconomist.com/gluten-issues-or-celiac-dont-drink-coffee/ Ehk et kui ei saa süüa gluteeni, siis ei saa tarbida ka kofeiini, sest kehas tekib samasugune reaktsioon nagu gluteeni korralgi.
………
Kuidas toituda tsöliaakia korral:
Gluteenitalumatuse ja tsöliaakia puhul soovitatakse SCD dieeti, mis on rangelt teravilja, laktoosi, tärklise ja suhkruvaba. Dieet välistab süsivesikud, mida soolepõletikuga isikud ei suuda seedida. Seetõttu esineb neil süsivesikute malabsorptsioon, fermentatsioon, bakterite ülekasv, nende kõrvalproduktide ja lima üleproduktsioon. See toob kaasa põletiku ja soole limaskesta kahjustuse. Vältima peab disahhariide ja komplekssuhkruid, selliseid toite nagu teravili, kartulid, jamss, pastinaak, kikerherned, soja, idud ja igat sorti suhkrud, v.a. mesi, kõiki piima ja laktoosi sisaldavaid tooteid.
SCDdieet keskendub ka omega-6 rasvhapete vähendamisele ja omega 3 rasvhapete sisalduse tõstmisele ning keskmise ahelaga triglütseriidide hulga suurendamisele. Vähendatakse kõiki aineid toidus, mis võivad kahjulikult mõjuda mao-sooletrakti tervisele.
Dr. Haas’i teooria oli selline, et seedumata süsivesikud sooles annavad kütust bakterite ja pärmseente kasvuks ning põhjustavad nende tasakaalutust. Ta uskus, et bakteriaalne ülekasv häirib ensüümide tegevust ja takistab süsivesikute imendumist ja seedimist. Seetõttu jäävad need seedimata ja toidavad veel rohkem baktereid, moodustades niimoodi nõiaringi.
Pärmseente ja bakterite poolt toodetakse toksiine ja happeid, mis kahjustavad sooletrakti limaskesta. Limaskesta kahjustused on toksiinide, hapete ja seedumata süsivesikute poolt tekitatud.
(SCD dieedi kirjeldus võetud http://www.vianaturale.ee/scd-diet)
……
Kahjuks ei saa tsöliaakia ega gluteenitalumatusega inimene toitumise osas enamasti otseselt abi diagnoosi pannud arstilt. Samuti võib igalt poolt leida vastakat informatsiooni. Näiteks soovitab Eesti Tsöliaakia Selts süüa maisi, hirssi, riisi, tatart, kinoat. Aga samas käivad vaidlused selle üle, kas tsöliaakiahaiged ikka võivad hirssi kasutada, sest see sisaldab nisu alfa-gliadiinile sarnaseid prolamiine. Ka tatra valk sarnaneb oma omadustelt väga nisujahu gluteenile. SCD dieedi järgi on mais, hirss, tatar, riis ja kinoa keelatud. Kinoa on näiteks SCD dieedi järgi keelatud selle pärast, et ta sisaldab 60% tärklist, seega ei lase tsöliaakiahaigel paraneda. SCD dieedi järgi on lubatud tarbida soola, samas teise allika järgi kriibib sool niigi kahjustatud seedekulgla pinda ja hävitab elusrakke (http://paikesetoit.blogspot.com/2012/02/sool-kas-loomulik-maitseaine.html).
Allolevalt lingilt leiad täpse loetelu SCD dieedi lubatud ja keelatud toiduainetest. Kuid jääb juba igaühe enda otsustada, kas just kõik lubatud toiduained ka tervislikud on:
http://www.breakingtheviciouscycle.info/legal-illegal/listing/A/
Näiteks võib süüa spargelkapsas, peet, brokkol, kapsas, lillkapsas, porgand, seller, kurk, baklažaan, küüslauk, lehtkapsas, aedsalat, seened, sibulad, herned, paprika, kõrvits, spinat, kabatšok, aedoad, läätsed, tomat, vesikress. Kuid süüa ei tohi näiteks kikerherneid, mungube, nuikapsast, kaalikat, sest nende kiudainete sisaldus on suur. Samuti pole lubatud konserveeritud toit. See muidugi ei tähenda, et inimene ei võiks avastada, et ta ei saa süüa herneid, kuid kaalikas on täitsa sobilik – iga dieedi juures peab alati kuulama ka oma keha.
Puuviljadest peaks kõik olema lubatud. Kuivatatud puuviljade puhul on oluline jälgida, et neile poleks lisatud suhkrut või siirupit. Oluline on jälgida ka maitseaineid – keelutad on näiteks karripulber, ka sibula ja küüsluagupulbrid, sest sisaldavad paakumisvastaseid aineid. Kui puhituse probleemid jätkuvad ja esineb ka kõhulahtisust ning menüüsse on alles jäänud ainult köögi- ja puuvili, siis on kaks teooriat, millest kummastki arst suure tõenäosusega ei räägi:
1. fruktoosi imendumishäire – haiguse tõttu võivad tekkida probleemid köögivilja suhkru ja puuvilja suhkru e fruktoosi imendumisega, viimast nimetataksegi fruktoosi imendumishäireks (fructose malabsorbtion). Fruktoos e puuviljasuhkur jääb haigetesse sooltesse vedelema, olles toiduks halbadele pakteritele, mis ei lase põletikul kaduda ja sooltel terveks saada. Haige peaks piirama puuvilja ja teatud köögivilja söömist u 6-8 nädalaks. Lubatud on madala suhkrusisaldusega puuviljad nagu näiteks banaan, ananass, kiivi, apelsin, viinamarjad, kuid üks puuvili ühe toidukorra ajal. Ka maasikad ja punased sõstrad on madala suhkru sisaldusega (http://scdlifestyle.com/2010/09/why-fructose-malabsorption-causes-gas-cramping-and-diarrhea-and-how-to-bea-it/ ; http://www.practicalgastro.com/pdf/August07/Aug07BarrettArticle.pdf)
2.dr David Klein väidab aga, et probleem on põhjustatud köögiviljast, ja et ainult puuviljast toitudes on võimalik ennast terveks ravida. Kõhulahtisus tähendab ainult seda, et keha vabaneb toksiinidest. Tema ravis ennast sel moel terveks verisest raskest soolepõletikust ja on sellega terveks aidanud saada väga paljudel inimestel. Alguses võib probleem võimenduda, kuid seejärel saabub tervenemine, samas on oluline jälgida, et süüakse ühe korraga sobivaid puuvilju – näiteks mitte segada haput magusaga . dr David Klein kirjutab järgmist :
Meditsiiniinimesed usuvad ekslikult, et kehas olev põletik on autoimmuunsüsteemi nähtus – see teooria pole korrektne ja on ebaloogiline; keha eesmärk on ennast tervendada, mitte ennast kahjustada. Põletik on tervendamise märk; Keha tekitab sooltes põletiku eesmärgiga lõpetada ja teha kahjutuks väga mürgist ainet. Kui põletikus sooltega inimene lõpetab ebatervislike faktorite (näiteks toit) kasutamise ja võimaldab endale puhkust, mis on tervenemiseks vajalik, teeb põletik oma töö rahulikult lõpuni ja soolestik paraneb iseenesest. NB! See pole teooria – see on teaduslikult tõestatud fakt, mida mina ja teised oleme kogenud. Samas aga ei painuta meditsiin ennast füsioloogia seaduse alla, ega toeta keha enesetervendamise võimet. Medikamentidel puudub raviv võimekus (healing intelligence); kehal on aga olemas kogu tervenemiseks vajalik tarkus.
Haavandid on samuti keha poolt tekitatud selleks, et ära kaotada liigne kogus toksilisi jäätmeid. Keha tarkus loob haavandi kui avatud väljapääsu, elimineerimaks juba säärases koguses tekkinud toksiine, mida keha ei suuda enam ainuüksi põletikuga ära kaotada. Haavandid on keha eneseparandamise märk, need on osa paranemisest. Kui inimene lõpetab ebatervislike faktorite tarbimise, paraneb ka haavand iseenesest. Ka see pole lihtsalt teooria, vaid teaduslikult tõestatud fakt.
Inimese kehas on bakteritel kaks funktsiooni
1) muuta mõningaid toitaineid vitamiinideks
2) puhastada jäätmetest.
Bakterid mängivad meie kehas alati kasulikku rolli. Nad ei nakata meid. Kui kehas on surnud, mittetoitvat ainet, nagu näiteks oma aja ära elanud rakud ja surnud küpsetatud toit sooltes, siis muunduvad bakterid ja hakkavad ebatervet ainest sööma. Seda nähtust kirjeldas Prantsuse bioloog Antoine Bechamp 19 sajandil. Kahjuks aga juhtis Luis Pasteur´i töö meie ühiskonda õigelt teelt kõrvale, pannes uskuma, et bakterid põhjustavad haigusi. Veelkord – bakterid ei põhjusta haigusi. Ja kui loed Douglas Hume „Bechamp or Pasteur?“ (Tervise allikas, Westville, Lõuna-Aafrika), leiad, et Pasteur väitis ka ise oma karjääri lõpus, et tema pisikuteooria oli vale.
„Ebasõbralikud“ bakterid on tegelikud „sõbralikud“, mis on muteerunud toksilise aine tõttu ja teenivad „sõbralikku“ toksilise aine söömisefunktsiooni (või puhastamise kuni kõrvaldamiseni funktsiooni). „Ebasõbralikke“ baktereid süüdistatakse ekslikult kui haiguse põhjustajaid, kuid bakterid EI PÕHJUSTA haigusi. Bakterid tegutsevad lihtsalt jäätmetest puhastajatena nii väljas- kui seespool keha.
Ravimid on inimese füsioloogiale võõrad ja ebaloomulikud, ega oma tervendavat võimekust. Ravimid on alati keha jaoks toksilised ja rammestavad. Nende pikaajaline kasutamine viib füüsilise ja vaimse tervise halvenemiseni. Keha tajub ravimeid alati kui kahjulikku mürki. Kui kehal on piisavalt energiat, siis üritab see ravimeid neutraliseerida ja eliminieerida. Suunates oma energia ravimi neutraliseerimisele ja kõrvaldamisele, võivad haiguse sümptomid vaibuda või liikuda teise keha osasse. Seega suruvad medikamendid sümptomeid maha. Vähenenud sümptomid või sümptomite puudumine ei viita tervenemisele: me ei saa olla terved ja vältida edasisi haiguse sümptomeid (nagu näiteks koliidi ägenemine), kui meie keha on toksilise toidu ja tablettide sadamaks.
Koliiti võib lugeda lihasööjate haiguseks. Küpsetatud punases lihas ei ole kiudaineid, sellel on madal veesisaldus, see on puhitama ajav ja kleepub soole seinte külge ehitades kihi kõvenenud kattu. See on lima tekitav, selle kuumutatud rasv on vähkitekitav, selle seedimine võtab aega kuus või rohkem tunde, röövides väärtuslikku seede- ja närvisüsteemi energiat, mida on vaja hoopis tervenemiseks, ja see ei seedu lõpuni, seega see mädaneb sooltes, tekitades mürgiseid gaase nagu hüdrogeensulfiid, ammoniaak, histamiin, türamiin, putrescine, indoles, skatoles, purines ja cadaverine, mis kõik ärritavad ja mürgitavad soolt ja ruineerivad meie tervist.
Toored puuviljad ja köögiviljad on meie loomulik toit, need on kõige toitvamad ja tervislikumad. Tooreid köögivilju ei tohi süüa, kui inimesel on parasjagu soolte põletik. Mahlana on nad väga kasulikud ja tervendavad. Puuvilja suhkur on naturaalselt stimuleeriv ja nad abistavad keha puhastumisel toksilisest ainest, mis mürgitab soole kudesid. On äärmiselt oluline, et kõik inimesed teaks:
1) kuidas süüa loomulikku toitu õigesti (õige toidu kombinatsioon);
2)juhuslik söömine viib alati gastriidi ja haiguseni (halb toidu kombineerimine);
3) kui inimesed söövad puuvilja ja neil on hiljem kõhulahtisus, siis on see keha vastus puhastumisena, ja on ekslik järeldada, et puuviljade söömine pole tervislik;
4)on elementaarne teha läbi loomulik soolte puhastamine ja kui ilmneb kõhulahtisus, siis see möödub, kui sooled on puhtaks saanud. Kõhulahtisus on loomulik tervist taastav reaktsioon. Inimene ei saa saada terveks, kui ta manustab sooltesse rämpsu – me peame puhastuma!
Põhjused, mis kutsuvad esile soolepõletikku:
1. eluviisi stress, söömisharjumused: süüa toitu, mis pole kooskõlas meie bioloogiaga, põhjustab toksililisust ja seedimatust.
2. vaimne stress (mis sisaldab ebakorrektseid, jõudu röövivaid uskumusi tervise ja haiguste kohta).
3.Sotsiaalne stress (liiga pikad töötunnid.
4. Keskkonnast põhjustatud stress (saastatus).
Geenid ja pisikud ei põhjusta sooltes põletikku, pigem põhjustavad põletikku elustiili valikud ja tervist ning haigusi puudutavate teadmiste puudumine. Teiste sõnadega, me peame õppima, kuidas taastada tervis tervislikult elades ja süües.
Viimased kaks sajandit on Naturaalse Hügieeni õpetajad ja arstid õpetanud bioloogiliselt korrektset toitumist, mis põhineb õigel arusaamisel meie bioloogilistest põhimõtetest ja füsioloogilistest vajadustest ja piirangutest. On tõestatud, kuid mitte täieliklt aktsepteeritud fakt, et me oleme puuviljatoidulised, ehk me oleme disainitud arenema ja õitsema lihtsa tervikliku taimse toiduga, mis koosneb põhiliselt puuviljast. Me võime toituda kui omnivoorid, kuid see viib alati haiguste ja kannatusteni.
Olen dr Klein´i inglisekeelse raamatu läbi lugenud ja võin isiklikust kogemusest lähtuvalt kinnitada, et kui ka miski ei aita, siis selle õpetuse järgimine aitab kindlasti (http://www.colitis-crohns.com/facts.html ).
Taimne, orgaaniline, rasvavaba, soolavaba toit, toormahlad jne on ka dr Gersoni õpetuses, kes on terveks ravinud nii kasvajatest, kui muudest haigustest http://gerson.org/gerpress/the-gerson-therapy/ Teiste hulgas on ennast dr Gersoni õpetust järgides terveks ravinud diabeedist Albert Scweitzer.
Igal juhul on puuviljatoitumine üldiselt viis, kuidas elada, on see siis juba haiguse ajal või peale haigust http://www.paikesetoit.ee/10859/
Suurepärane nõuanne, mida tasub järgida !